Vladimir Ivanov on Eesti tennise raudvara ja mees, kelle teenetele võib alati tugineda Davis Cupi meeskond. Ivanov andis Tennisnetile avameelse intervjuu, kus muuhulgas heidab valgust aasta alguses valitsenud mängulisele kriisile.
Oled pikalt profitennisistina tööd vihtunud. Leiad jätkamiseks endiselt motivatsiooni?
„Viimasel ajal olen hakanud tennisemängu rohkem kaifima. Turniirilt-turniirile reisimine pole mulle kunagi probleemiks olnud. Kodus olles saad end laadida, et siis jälle paariks päevaks või veidi pikemaks ajaks võistlusreisile sõita. Hotellielu ja võistlused on minu jaoks praeguse eluetapi loomulik osa. Vaatamata sellele, et eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses olid tulemused tagasihoidlikud, siis ei olnud probleem motivatsioonis. Lihtsalt ühel hetkel kadus enesekindlus. Üritad midagi teha, aga mäng ei tule lihtsalt välja. Treenid palehigis ja arvad, et teed kõik õigesti, aga tulemusi pole. Siis küll hakkavad halvad mõtted pähe tulema,et äkki peaks lõpetama.“
Kuidas sellest hetkelisest kriisist välja tulid?
„Paar kuud tegin intensiivselt koostööd spordipsühholoog Snežana Stoljarovaga. See koostöö istus mulle hästi, pani asjad loogilisse järjekorda ja minu mõtted paika. Analüüs näitas, et pigem kadus mul enesekindlus. Mida rohkem see kõikus, seda rohkem kartsin ma aga kaotada. Aasta esimesel poolel oli sageli situatsioone, kus tead, et vastane on sinust nõrgem, aga selle asemel, et vormistada võit, hakkad kaotust kartma. Ja iga sellise kaotusega hakkad kaotust veelgi rohkem kartma. Ootused paisuvad liiga suureks. Lähed krampi, sest üritad midagi väga hästi teha, tulemus on aga vastupidine. Seega probleem oli peas, mitte kehas. Palju kaotusi tuli ka sellest, et ei suutnud oma taset näidata. Kõik on tõenäoliselt selliseid perioode karjääri vältel üle elanud, kes pikemalt, kes lühemalt. Praegu pole enam sellist närvipinget, tunnen end vaimselt oluliselt kindlamini.”
“Eelmine aasta vahetasin reketit, olin hädas küünarnukiga. Küünarnukk pole tänasekski päris terve, võiks olla elastsem, ent mängu pole see enam seganud.“
Omad momendil isiklikku treenerit või mitte?
„Põhimõtteliselt teen kõike üksinda. Saksamaal oli inimene, kes aitas kui käisin seal klubitennist mängimas. Pakkusid mulle võimalust jääda treenima. Saanuksin palju noortega mängida. Mulle see variant ei sobinud. Parem teen trenni noortega Eestis. Siin on minust rohkem kasu. Saan kaasa aidata Eesti tennisistide arengule ja see annab hea sisetunde.“
Paljud Eesti tennisistid mängivad väljaspool Eestit klubitennist. Sama lugu Sinuga?
„Jah, paljud Eesti tennisistid mängivad ja on mänginud klubitennist välismaal, peamiselt Soomes ja Saksamaal. Mina esindasin viimati Paderborn Tennis Clubi Bielefeldi lähedal. Olen kokku kümme aastat mänginud erinevate Saksamaa klubide eest. Seal on tegelikult nii, et kui oled ühe korra mänginud, siis oled juba pildil. Viimases klubis (Paderborn) mängin teist aastat. Tõusime järgmiseks hooajaks Saksamaa kõrgeimasse liigasse, Bundesligasse. Saksamaal on kokku 9-10 liigat. Klubitennis on Saksamaal üsna populaarne.“
„Klubis mängid seda lauda, mis vastab sinu edetabelikohale. Mina olin kuuendal laual. Kuna me mängisime Põhja-Saksamaal, siis oli lihtsam, sest seal on konkurents veidi lahjem. Meie esinumber oli prantslane Antoine Hoang (ATP 143.), kes sel aastal võitnud ka ühe ATP Challengeri turniiri Eckentalis. Näiteks Bindesis on ühes klubis kirjas austerlane Dominic Thiem (ATP 8.). Reeglina Bundesliga klubide esinumbrid kuuluvad maailma esisajasse. Minu mängimise ajal on Saksamaa klubide eest platsil käinud ka Jürgen Zopp ja Kaia Kanepi.“
„Soomes olen mänginud tenniseklubi Smash eest. Liigad kestavad sügisest kevadeni. Kui enda võistluskalender lubab, siis mängin hea meelega klubitennist.“
Kuidas tasustatakse klubitennise mänge?
„Sõltub muidugi klubist ja riigist, kus seda mängid. Klubide pakkumised võivad väga suurelt erineda. Muidugi sõltub palju sellest, mitmendat lauda mängid, kui hädasti klubi momendil mängijat vajab, mis liigas ollakse parajasti jms. Üsna tavaline taks minu tasemel mängijale on sõltuvalt riigist näiteks 300-350 või 1000-1200 eurot mängu eest, pluss lennukulude ja ööbimiskulude kompenseerimine. Bundesligas opereeritakse enam-jaolt neljakohaliste summadega. Aga olen kuulnud, et vahel harva on tasud küündinud koguni viiekohaliste numbriteni..“
Klubitennis on seega hea alternatiiv turniiridele?
„Jah. Klubitennisega olen teeninud ligemale sama summa, mis ITF Futures, ATP Challenger või Eesti turniiridega kokku. Profitennisisti elu pole mingi meelakkumine… Aga ma pole kunagi kahetsenud oma valikut tennist mängida!“
