Davis Cupi finaali esimene päev Lille’is lõppes Horvaatia masendava eduga: mõlemad mängud võideti kolmes setis, Borna Coric ega Marin Cilic ei kaotanud ühtki sevigeimi.
Päeva teises mängus alistas Horvaatia esireket Cilic (7.) Jo-Wilfried Tsonga (259.) 6:3, 7:5, 6:4. Esimeses setis juhtus selline lugu, et Cilic kaotas oma viie pallingugeimi jooksul vaid ühe (!) punkti ja suutis korra Tsonga servi murda. Kuid kahes järgmises setis olid Tsongal oma võimalused, mõlemal korral teenis ta esimesena murdepallid.
Väga lähedal oli Tsonga teises setis seisul 4:3 ja 40:15 vastase pallingul, aga Cilic võttis end kokku ja võitis neli punkti järjest. Seisul 5:5 tegi Cilic oma ainsa murde – täpselt samamoodi oli paar tundi varem Coric võitnud teise seti. Kolmandas setis sai Tsonga taas kaks murdepalli seisul 2:1, aga taas lõpetas Cilic nelja võidupunktiga järjest. Järgmises geimis Cilici murre õnnestus ja mäng oli sellega läbi ehkki Tsongal oli hiljem veel üks murdepall ja viimases geimis 30:0 edu.
Cilic lõi 12 ja Tsonga 8 ässa, topeltvigu tegid mehed vastavalt 1 ja 3. Kui esimese servi õnnestumisprotsent oli mõlemal võrdne (Tsonga 63 ja Cilic 62%), siis realiseerimine oli sootuks erinev: Cilic võitis lausa 91% (liivaväljakul väga kõrge näitaja) ja Tsonga 68% esimese servi punktidest. Cilici stabiilset mängu näitab ka äralöökide/lihtvigade vahekord, mis tal oli 38/27 ehk +11. Tsonga jäi miinusesse: 25 äralööki, 34 lihtviga.
Seega ei osutunud õigeks Prantsusmaa kapteni otsus jätta kõrvale praeguse meeskonna esireket Lucas Pouille (32.), ehkki loomulikult pole garantiid, et tema oleks võidu toonud. Prantsusmaal on nüüd selga vastu seina, kuid homses paarismängus on Pierre-Hugues Herbert/Nicolas Mahut favoriidid Mate Pavici ja Ivan Dodigi vastu. Paaride koosseis võib veel muutuda, kuid Prantsusmaa puhul peaks olema 99% kindel, et mängivad Herbert ja Mahut.
“Kõige rohkem muljet avaldas mulle meie meest vaimne tugevus,” ütles Horvaatia kapten Željko Krajan. “Üldiselt lootsin, et Borna ja Marin on mängu kvaliteedi poolest vastastest paremad, kuid nad ei lasknud ennast segada kodupubliku mõjust.”
