Esmaspäeval alates kella 15st võime oodata teisena asetatud Anett Kontaveidi kohtumist Wimbledoni 2. väljakul maailma 123. reketi Bernarda Peraga (USA). Nii kõrge paigutusega mängib Anett slämmiturniiril esmakordselt, samuti ei ole ta selle vastasega varem kordagi kohtunud.
Kuid Anetti vorm on praegu suur küsimärk. Alles eelmisel nädalal sai ta alustada tugevamaid treeninguid uue treeneri Torben Beltzi käe all, aga muruväljakutel ei ole Eesti esireket enne Wimbledoni pidanud ühtki kohtumist. Tõsi, Anetti senine karjäär ei ole näidanud, et pärast teatud “auke” mängiks ta kehvalt – näiteks 2020. aastal sõitis ta Austraaliasse pärast neljakuulist haigusest tingitud pausi, aga jõudis slämmiturniiril seni ainsat korda veerandfinaali. Kui meenutada Anetti kaht turniiri maikuus, siis Roomas ei oleks ta haiguse taastumisperioodil veel võitnud mitte kedagi, afa Pariisis oli juba võimalus. Paraku ei läinud tervis veel paremaks ja Wimbledoni ettevalmistusturniirid tuli ära jätta.
Sellepärast oli loos Anettile soodne, et ta pärast rasket perioodi sai avaringi vastaseks maailma 123. reketi, ehkki tõenäoliselt on Pera ikkagi tugevam kui tema edetabelikoht näitab – alates 2018. aastast on ta peamiselt olnud maailma esisaja teise poole mängija.
Pera eluloo põhjal võib öelda, et rohkem on ta horvaaditar kui ameeriklanna. Ta on sündinud ja elab ka praegu Horvaatia Aadria mere (ehk Dalmaatsia ranniku) äärses Zadaris, Ka Pera poiss-sõber on Horvaatia korvpallur. Kuid Pera isa oli nn Dalmaatsia itaallane (19. sajandi keskel oli neid Aadria mere Horvaatia-poolsel rannikualal elanikest 20%, kuid nüüd on jäänud kogukond peamiselt Istria poolsaarele, kus ka linnade nimesildid on kahekeelsed – toim.) Horvaatia, kes omas ka USA passi. Tema initsiatiivil kolis pere Ameerikasse, kui Bernarda sai 16-aastaseks. Isa lootis, et USA-s on tütrel paremad tingimused ja võimalused saada meistriklassi mängijaks.
2013. aastal, kui Pera sai USA kodakondsuse, oli ta 18-aastasena (sündinud 3. detsember 1994) maailma edetabelis parimal nädalal 354. Ei saaks öelda, et selles vanuses just väga kõrgel ning järgmised hooajad ei toonud kaasa ka kiiret tõusu. Enne 2017. aastat Pera TOP200 sekka ei pääsenud. Ta mängis sel perioodil peamiselt ITF-i turniiridel, milliseid Pera on karjääri jooksul võitnud 11, kuid ikkagi vähem kui Kontaveit.
2017. aasta maista alates sattus Pera ITF-i tasemel hoogu. Neljal 25-tuhandelisel turniiril olid tema tulemused sellised: finaal, poolfinaal, võit, finaal. Sellele aga järgnes tiitel Olomouci (Tšehhi) 80-tuhandelisel ITF-i turniiril, mis tõi Perale 130 WTA punkti ning tõusu maailma edetabelis 217. kohalt 145ndaks. Aasta lõpuks oli ta 127. ja sai järgmisel hooajal hakata mängima juba WTA turniire ja slämmiturniire, kuigi enamasti tuli alustada kvalifikatsioonist. Kohe esimesel turniiril ehk Australian Openil sündis läbimurre. Pera küll kaotas kvalfikatsiooni otsustavas ringis, aga pääses põhiturniirle õnneliku kaotajana (lucky loser) ja alistas seal kaks vastast, nende hulgas tollase maailma 10. reketi Johanna Konta.
Pärast veerandfinaali jõudmist Charlestonis tõusis Pera 2018 aprillis esmakordselt esisajasse (96.) ja seejärel tegi veel ühe väga hea tulemuse Madridi WTA 1000 turniiril, kus jõudis 3. ringi (koos kvalifikatsioonimängudega 150 WTA punkti). Pärast seda oli Pera juba maailma 74. reket ja pääses slämmidele ilma kvalifikatsioonita. Kuid suuremat edu ei järgnenud, näiteks 2019. aastal langes ta kõigil neljal slämmiturniiril välja esimeses ringis. Ainult WTA 250 turniiride poolfinaalid (kaasa arvatud Baltic Openil Jurmalas) olid Pera paremad saavutused, samuti võitis ta ühe ITF-i 100-tuhandelise turniiri.
Ent punktid olid tasapisi kogunenud ja kuigi Pera ei mängunud koroonapausi aastal (2020) kuigi hästi, jõudis ta vahetult enne viiekuulist vaheaega tõusta maailma edetabeli 59. kohale, mis on seni Pera parim ranking. 2021 oli Perale tegelikult veel kehvem hooaeg, põhiturniiridel sai ta kokku 10 võitu ja 21 kaotust. Esisajast välja Pera veel ei langenud, kuid oli aasta lõpuks 93.
Tänavuse kuue kuuga on Pera veel 30 kohta langenud. Australian Openil sai ta küll ühe hea võidu Jekaterina Aleksandrova üle, kuid Horvaatia päritolu ameeriklanna pole ikka veel korranud oma 2018. aasta Australian Openi saavutust – pärast seda nelja aasta jooksul tal pole slämmidel paremat tulemust kui 2. ring. Maikuus jõudis Pera finaali Karlsruhe WTA 125K turniiril, aga edetabelikohta ei parandanud, sest mullu oli tal samast ajast kirjas Madridi tippturniiri 2. ringi (pluss kvalifikatsioon) punktid. Nii tulebki Peral leppida praegu üle pika aja kõige kehvema edetabelikohaga.
Kuna Pera lemmikväljakukate on tema enda sõnade kohaselt saviliiv, ei tohiks ta Wimbledonis olla liiga ohtlik vastane. Piltlikult öeldes on seis ikka selline, et kõik on Anetti enda kätes – vaevalt oleks Peral mingeid relvi Eesti esireketi alistamiseks, kui Anett mängiks oma heal tasemel.
Kihlveokontorid ka ei usu Pera võimalustesse. Ennustusportaal Paf annab Anetti võidukoefitsiendiks 1,19 (võib-olla oleks see isegi 1,1-1,15, kui Anettil polnuks terviseprobleeme) ja Perale 4,90. Ümber arvutatuna tähendab see Anettile pisut suuremaid võiduvõimalusi kui 80%.
Mängu algusaeg on kahekordselt küsimärk, sest Wimbledoni kohal on ka tumedad pilved. Seda tuleb mõista otseselt, mitte kaudselt – vihmaoht eksisteerib peaaegu kõigil võistluspäevadel. Kui aga sademeid ei tule, võime hakata Anetti mängu ootama kella 15st alates, kuid algus võib venida ka kella 17ni. Eestis on Wimbledoni turniir nähtav TV3 Sport telekanali ja teleteenuse Go3 vahendusel.
