Naiste üksikmängus krooniti Tokyos olümpiavõitjaks Belinda Bencic (Šveits, 9), kes maailma edetabelis asub praegu 12. kohal.
Finaalis oli Bencic ehk kerge soosik tšehhitar Marketa Vondroušova vastu, kuid üldiselt loeti finalistide võimalusi enam-vähem võrdseteks. Vondroušova olümpiavõit olnuks muidugi üllatavam, sest pehmelt öeldes on tema tulemused olnud viimasel kahel hooajal tagasihoidlikud. Kuid tšehhitar oli näidanud Tokyos väga head mängu ja lülitanud välja ka korraldajate suure lootuse Naomi Osaka.
Finaal algas servimurrete vaimus. Seisuks 3:3 olid mõlemad mängijad jõudnud juhtida ja kumbki kahel korral tõrjegeimi võitnud. Järgmises geimis oli Vondroušoval taas kaks murdepalli, kuid Bencic päästis need ja hakkas seti lõpupoole üha paremini mängima. Ta oli vastasest agressiivsem, ehkki Vondroušova on kaitses väga hea ja võib edukalt hakkama saada ka passiivse poolena, kui vastane ei ründa stabiilselt. Ent esimese seti lõpus Bencic ründas stabiilselt ja võitis 7:5.
Teises setis mängu iseloom muutus. Eriti kajastus see Bencici äralöökides – esimeses setis tegi ta neid 14, aga teises ainult kolm. Samal ajal olid Vondroušova äralöögid tasakaalus (10 ja 10), Nii ei olnud ime, et Vondroušova võitis teise seti 6:2 ja alustas ka otsustavat setti murdega. Kuid sarnaselt esimese setiga tuli murdeid veel ja seis oli taas 3:3. Seitsmes geim oli otsustav. See oli üsna pikk geim, kus algul juhtis Bencic, aga seejärel jõudis Vondroušova murdepallini. Olulisel hetkel tšehhitar eksis ja tundus, et oli ka vastasest väsinum. Kui Bencic sai pika geimi kätte, murdis ta veelkord Vondroušova servi ja mitte küll päris probleemideta, aga hoidis viimases geimis oma servi – võit tulemusega 7:5, 2:6, 6:3.
Mängu statistikas oli huvitav fakt, et Bencici servil mängiti 118, aga Vondroušova servil ainult 90 punkti. Nii oli tšehhitaril isegi võidetud punktide protsent parem, aga kuna paljud pikad geimid Bencic lõpuks ikkagi võitis, jäi ta üldpunktidega peale 107:101 ja nii võib võitu pidada igati teenituks. Šveitslannal oli ka parem esimese servi õnnestumisprotsent – vastavalt 70 ja 57. Samas ei löönud olümpiavõitja ühtki ässa, aga Vondroušova kolm. Äralöögid jäid mängu lõpuks Vondroušova kasuks 29:22, kuid ta tegi 36 lihtviga Bencici 30 vastu. Sunnitud vead (Vondroušova 36 ja Bencic 29) kallutasid vaekausi šveitslanna kasuks. Ta oli ka murdepallide realiseerimisel efektiivsem – 10st 6 ja Vondroušoval 18st 6.
Bencicil on pühapäeval võimalus tulla kahekordseks olümpiavõitjaks, sest koos Viktorija Golubiciga mängib ta naiste paarismängu finaalis taas tšehhitaride, seeskord Barbora Krejcikova ja Katerina Siniakova vastu. Kuid maailma esipaar Krejcikova/Siniakova on selles mängus selge soosik.
Mis puudutab Šveitsi kuldmedaleid tennises, siis selle riigi naismängijaile oli tänane olümpiavõit esimene, aga mehed on varem toonud kaks kulda: Marc Rosset üksikmängus (1992) ja Roger Federer/Stanislas Wawrinka paarismängus (2008).
Teatud määral on ka Bencic üllatusvõitja, sest ta pole kahel viimasel hooajal silmapaistvaid tulemusi saavutanud. Samas on ta siiski võitnud kaks Premier 5 (praegu WTA 1000) turniiri Torontos (2015) ja Dubais (2019) ja olnud kokku umbes kolme aasta jooksul (esimest korda 2016-17 ja teist korda 2019-2020) maailma esikümnes, parimana WTA neljas reket.
Pronksmedali sai naiste üksikmängus Elina Svitolina (Ukraina, 4), kes kaotusseisust välja tulles alistas Jelena Rõbakina (Kasahstan, 15) 1:6, 7:6, 6:4. Rõbakina oli teises setis ees 3:1, selle seisuni oli ta kaotanud vaid kaks geimi. Kuid Svitolinal jätkus jaksu ka pronksi nimel pingutada ja kui matš läheb tasavägiseks, siis on ukrainlanna üks ohtlikemaid vastaseid üldse. Otsustavas setis läks Rõbakina taas ette 4:1, aga ei võitnud siis enam geimigi. Väga pikaks veninud viimase geimi võitis Svitolina seitsmendalt matšpallilt, kuid vastasel ühtki murdepalli ei olnud.
