Täna tähistab 80. juubelisünnipäeva Ants Juhvelt, kes meie tenniseajalukku on eelkõige läinud Eesti meistrina üksikmängus, selle tiitli ta saavutas 1969. aastal.
Noorteklassis jäid Juhvelti saavutusi ilustama kaks Eesti meistritiitlit kuni 16-aastaste klassis, kus tänane juubilar võitis kulla 1960. ja 1961. aastal. Ta oli noorena ka NSV Liidu paremikus kindel tegija ja pääses punaimpeeriumi koondisse Galea karikavõistlustel, kus osalesid Euroopa riikide kuni 20-aastaste meeskonnad. Tähelepanuväärne on ka fakt, et kui 1963. aastal toimus Tallinnas rahvusvaheline noorteturniir, jõudis Juhvelt finaali, aga kaasa tegi ka tulevane viiekordne slämmivõitja ja maailma esireket Ilie Nastase.
Aga 1960ndatel oli mängijate tase väga kõrge nii Eestis kui ka NSV Liidus, kus kerkis järjest uusi tegijaid eesotsas Aleksander Metreveliga, kes oli Juhveltist aasta vanem, ja Teimuraz Kakuliaga, kes oli temast kaks aastat noorem. Päris tihedas konkurentsis Juhvelt siiski üleliidulisel areenil üksikmängus medalimatšideni ei jõudnud, aga paarismängus teenis 1968. aastal pronksmedali. Mõistagi oli Juhvelt ka üks võistkondlike tiitlite sepistajaid, ta kuulus kulla võitnud Eesti koondisse nii 1961., 1963. kui ka 1965. aastal. Neist esimesel korral mängis ta nn “noorte laual”.
Kodustel meistrivõistlustel saabus Juhvelti tipphetk 1969. Varem oli tema osaks jäänud pronks 1964 ja hõbe 1968, aga aasta hiljem alistas ta finaalis viies setis Peeter Lambi, kuigi oli settidega 1:2 taga. Järgmisel aastal, kui Toomas Leius kaasa mängis, tuli Juhvelt pronksile, seega üksikmängus jäi tema kontosse neli medalit. Aga tal on ka paarismängus medaleid, nende hulgas kolm kulda – 1970 ja 1971 meespaaris koos Sven Evinguga ja 1972 segapaarismängus koos Tiiu Simsoniga. Võib ka mainida üht rahvusvahelist võitu, ehkki välismaale pääses Juhvelt harva. Nimelt võitis ta turniiri Saksa DV põhjaranniku linnas Zinnowitzis, kus mängijate seltskond vast nii tugev polnud nagu Liidu meistrivõistlustel aga üsna sinna kanti.
Aga just 1972. aastal pani Juhvelt ka tennisele punkti. Kuna 1968. aastal lõpetas Juhvelt TPI ehitusteaduskonna, oli tal teenistust võimalik saada ka teisel alal kui tennisemänguga. Ent tennist maha Juhvelt ei jätnud. Ta ei hakanud treeneriks, kuid temast sai üle NSV Liidu tunnustatud tennisekohtunik. Juba 1975. aastal teenis ta üleliidulise kategooria ja Juhveltile hakati tippturniiridel usaldama pukikohtunikuna kõige olulisemaid mänge. Oma osa oli keeleoskuses, mistõttu kutsuti Juhveltit pea alati NSV Liidus peetud rahvusvahelistele turniiridele.
Välismaale ta kohtunikuna esialgu ei pääsenud, see polnud ka NSV Liidu ajal kombeks, et kedagi oleks üldse pakutud töötama rahvusvahelistel tippturniiridel. Kuid Eesti iseseisvumisel sai Juhveltist ITF-i Valge märgi kohtunik ja siis saadeti teda juba ka suurtele turniiridele alates Wimbledonist. Ta oli üldse esimene Eesti kohtunik, kes Wimbledonis õigust mõistis.
Ka erialases töös tegi Juhvelt karjääri, ta sai 1980ndatel Jõgeva KEK-i juhatajaks. Juhvelt töötas ka Keilas, kus tulid kasuks tema maleoskused. Keilas oli väga tugev male kogukond ja Juhvelt osales tihti nende klubi turniiridel. Eesti tennisemeister oli lausa I järgu maletaja. Muide, siinkirjutajal oli võimalus Saku maleklubi liikmena Keila ja Juhvelti vastu mängida, aga kuna me ei sattunud samale lauale, siis omavahelist partiid pole kunagi olnud.
Lisaks tuli Juhvelti ellu ka kolmas spordiala – jalgpall. Käesoleva sajandi esimesel kümnendil sai Juhveltist TVMK jalgpallimeeskonna tegevjuht. Enne oli ta mitut puhku olnud ka tennise juhtimise juures (näiteks 1976-1980 Kalevi tenniseklubi juht ja tenniseliidus Tiit Nuudi presidendiajal. Kui aga Nuudi siirdus Eesti Olümpiakomiteesse, läks Juhvelt jalgpalli üle.
Ajalooraamatus “Eesti Tennis 100” meenutas Juhvelt, et NSV Liidu juunioride koondisse pääs andis talle suuri lootusi, kuid 1965. aasta ebaõnnestunud mandlioperatsiooni tõttu manitsesid arstid ülekoormuse eest. Nii ei saanud Juhvelt enam 100% jõuga treenida.
Eelmisel aastal oli Eesti meistrivõistluste meeste üksikmängu esinelikul au saada karikas ja medalid kätte just Juhveltilt, kelle Eesti Tennise Liit kutsus autasustajaks. ETL-i auliikmeks sai Juhvelt 1995. aastal.
Tänasel juubelipäeval õnnitlevad Eesti Tennise Liit ja Tennisnet juubilari ning teevad sügava kummarduse mehele, kes on meie tennisele palju andnud.
