EestiTennise Liidu peatreener Märten Tamla on ilmselt üks sobivamaid inimesi rääkimaks Eesti noorte tennise hetkeseisust, ehkki ta töötab ka FedCupi koondise kaptenina ja vastutab nii-öelda ka naiste koondise eest. Tennisnet usutles Tamlat aga just noortetennise küsimustes.
Tennisnet: Kuidas me võime olla rahul Eesti noorte tennise seisuga aastal 2018? Kui võrdleme, siis kaks aastat tagasi oli meil neli 2002 sündinud tüdrukut Euroopa 50 parema seas, aga seis ei tundu praegu nii hea, kui tollal võis loota. Ja kuigi see otseselt teemasse ei puutu, pole ka Kenneth Raisma üleminek täiskasvanute klassi õnnestunud ja mingil määral tekitab see ärevust tervikuna.
Tamla: Kui räägime kõigepealt nendest neljast tüdrukust, siis paar asja tahaks välja tuua. Ma muidugi ei kanna kedagi neist maha, aga vaatame esiteks, kuidas sinna 50 hulka jõutud oli. Kas forsseerimise teel või mitte? Kas see tennis, mida nad mängisid, sobis noorteklassi, aga 16-18-aastaste seas enam ei toimi? Teine küsimus on selles, et vanus 15-16 on alati selline, kus eriti tüdrukutel tekivad muud huvid. See on üldine, mitte ainult Eesti probleem. Kerkib küsimus, kas nad ikka tahavad tennist mängida. Noorena surub tagant treener või ema-isa, nüüd hakkavad ise otsustama. Käivad veel 15-16-aastaselt trennis, aga ei pruugi olla 100% pühendunud. Ja siis tulebki vahe sisse, kes ikka pürib tõsiselt tipu poole ja kes nii väga ei taha. Muidugi see puudutab ka noormehi, võib ka Raisma puhul jutuks tulla. U14 klass on ikka veel laste tennis, aga U18 juba naiste tennis – parimad juuniorid, nagu Anett omal ajal, olid naiste edetabelis 300-400 sees. Praegu samamoodi – tippjuuniorid teevad juba naiste seas häid tulemusi. Tore on vaadata U14 klassi perspektiivikaid mängijaid, aga see ei pruugi veel midagi näidata.
Tennisnet: Läti ühiskond on meiega väga sarnane, aga kui võrdleme, siis seal on kahe viimase aastaga toimunud vähemalt tüdrukute klassis selge edasiminek, neil ju ka üks Euroopa meister. Ometi olid nad Eesti omadega enam-vähem võrdsed.
Tamla: Nojah, lisaks Kamila Bartone tiitlile oli teine lätlanna veel finaalis. Kuid ka Bartone kuulus Tennis Europe edetabeli esikümnesse. Ausalt öeldes ei oskagi tema fenomeni kirjeldada. Olen teda näinud mängimas ega tahaks kuidagi öelda, et ta on mööda läinud. Tal on omad plussid, kuid pisut ikka arusaamatu, kuidas ta sellise tulemuse saavutas.
Tennisnet: ITF-i edetabelis oli meil aastatel 2015-2016 kaks poissi esisajas, Raisma isegi viimasel aastal teises kümnes. Nüüd lõpetas Daniil Glinka noorteklassi teise saja esimeses pooles, parim tüdruk Katriin Saar on kolmanda saja alguses.
Tamla: Kui võtame seisu 6-7 aastat tagasi, siis Anett oli täielik tipp, aga tol ajal kedagi tema kõrvale panna ei olnud. Seega ei olnud meil ka siis mingit otsest paremust, lihtsalt oli üks väga hea mängija. Seepärast ei saa öelda, et meil on olnud tunduvalt paremaid aegu.
Tennisnet: Põhimõtteliselt tuleks noortele hinnang anda ikkagi selle põhjal, kellest võiks saada asja täiskasvanute klassis. Küsiksin sellest lähtuvalt, kuidas on Eestil perspektiivi ja siin võiks ka nooremate klasside poole vaadata. Naljaga pooleks võiks öelda, et järgmine meie tippmängija on sündinud aastal 2005 (kui arvestada Kaia Kanepi ja Anett Kontaveidi sünniaastaid 1985 ja 1995). Seega peaks Eesti GP-sarjas tulevane esisaja tennisist juba mängima.
Tamla: Loodame, et mängib!
Tennisnet: Samas justkui ei näe, et keegi tõuseks teiste seast eriliselt esile, kuigi võimalus on kahtlemata olemas.
Tamla: Raske on seda ennustada. Üldiselt on meil palju tublisid mängijaid, aga kõigil on vaja veel väga palju tööd teha, et järgmine samm astuda. Kui võtame otseselt need, kes on lähiaastatel minemas täiskasvanute klassi, siis peaksid nad juba madalama auhinnafondiga ITF-i turniiridel peatselt tegusid tegema. Kuid võiks võrdluse tuua Jürgen Zoppi ajaga. Tollal oli Jaak Põldma muidugi noorteklassis kõva, aga ta valis teise tee. Ülejäänutest olid aga Jürgen, Vova (Vladimir Ivanov – toim), Mikk Irdoja, Fredi Vöörman, võib-olla keegi veel, kelle olen unustanud. Keegi neist ei olnud peajagu üle, aga ometi tuli ühest esisaja mängija. Praegu on meil Katriin esimene, kaks aastat tagasi oli Carol (Plakk – toim). Võib-olla tõuseb aga parimaks hoopis keegi kolmas, ei saa ka ju neist vanemaid valikust kustutada, näiteks Maileen (Nuudi – toim) võib uuesti kerkida.
Tennisnet: Eestis päris massiliselt tippe ei saa niikuinii olla, aga kuidas sind praegu rahuldab püramiidi alumise osa suurus? Tundub, et noorteklassis võiks olla ikka rohkem võistlusmängijaid.
Tamla: Trend on selline, et noori tuleb järjest juurde. Tenniseliit mõtleb juba juurde uusi noorteliigasid – kunagi sai alustatud ühega, nüüd on juba kolm, et kõik tahtjad saaksid võistelda. Võtaks kokku nii, et alati saab olla parem, aga võistlejate arv on viimastel aastatel kasvanud.
Eesti mängijad ITF-i juunioride edetabelis
Paneme lõpetuseks kirja Eesti TOP 6 neiud ja noormehed ITF-i juunioride edetabelis, kuid ei kaasa selles nimistusse 2000. aastal sündinuid, kes 1. jaanuaril enam tabelisse ei kuulu.
Eesti neiud: Katriin Saar 231., Saara Orav 316., Carol Plakk 336., Lissi Kubre 429., Sofia Chekhlystova 663., Anet Angelika Koskel 850.
Eesti noormehed: Alexander Georg Mändma 412., Mark Lajal 1449., Ronan Vahtras 1717., Alex-Andre Ojassalu 1752., Oskar Irdoja 1932., Kevin Suvi 2268.
