Täna saab 80-aastaseks Tiiu Neiland, kes mängijana sai tuntuks eelkõige Soome ja Simsoni nime all. Eesti tennise ajalukku läheb Neiland eelkõige sellega, et on üks väheseid tennisiste, kes tulnud üksikmängus NSV Liidu meistriks.
Tiiu Soome tuli tennisetrenni 1955. aastal ja treenis algul koos teise Tiiu, Kivi-Parmasega, kes hiljem siirdus Dünamosse. Võiks öelda, et Soome õppis Tallinna 2. Keskkoolis (enne ja praegu Reaalkool) läbi aegade tugevaimas tenniseklassis, sest samas klassis õppisid ka Ants Juhvelt ja Harri Neppi, kes sai küll rohkem tuntuks treenerina. Ja lisaks Mati Kaljumets, kes on ka Eesti tennise arengule palju kaasa aidanud.
Algul oli Tiiu juhendaja Velve Tamm, aga et treener ka ise veel tollal mängis, võttis Jüri Põldoja peatselt selle grupi üle. Kui Põldoja pani Soome mängule aluse, siis hiljem juhendas teda Harri Kalamäe, kelle ajal tänane juubilar ka Liidu meistriks tuli.
Kuigi Soome jäi Eesti-siseses konkurentsis päris algul Maria Kull-Aimre ja hiljem pidevalt Kivi-Parmase varju, jõudis ta suure tiitlini neist esimesena. “Eesti Tennis 100” raamatus nimetab 1960ndatest aastatest kirjutanud ajakirjanik Jaan Jürine seda võitu Eesti tennise suurimaks üllatuseks. Ehkki pisut oli üleliiduliselt käsil põlvkondade vahetus, oli Soome kuldmedal ja finaalivõit Galina Bakšejeva üle 7:5, 6:4 ka eestlastele endile ootamatu. Mainitud raamatus on toodud tsitaat tollasest ajakirjast Kehakultuur: “Finaalmatši võib pidada värske tšempioni arengus suureks hüppeks, uueks kvaliteediks. /…/ See on kümme aastat kestnud hoolsa treeningu vili, mida esimesed kuus aastat treenerina juhtis Jüri Põldoja, hiljem aga Harri Kalamäe.”
Kui veel üleliidulise areeni saavutustega jätkata, on Soome ka NSV Liidu kahekordne võistkondlik meister, sest ta kuulus võidukasse Eesti koondisse 1963. ja 1965. aastal. Rahvusvaheliselt oli Soome suurim saavutus neli võitu India turneel ja muu hulgas Aasia lahtiseks meistriks tulek. Kuigi Moskva pani tihti Eesti mängijate sõitudele käe ette, tunnustati Soomet eelkõige meistritiitli tõttu ja nii talle eksootiline reis ka anti. Raske on öelda, kui tugevad need võidud olid, aga peaks olema enam-vähem kindel, et kõik tollased Eesti paremiku tennisistid olid maailma amatööride rankingus saja parema seas, aga seda ainult potentsiaalselt, sest mängida said nad välismaal vähe ja pealegi ametlikku edetabelit tollal niikuinii polnud.
Kaastennisisti Jaak Simsoniga abiellumise ja poja Rauno sünni tõttu jättis Tiiu ühe hooaja vahele, aga pärast naasmist tuli Eesti üksikmängu meistriks 1968. ja 1971. aastal. Lisame siinkohal, et 1965. aastal Soome järel pronksi võitnud Kivi tuli NSV Liidu meistriks just 1968, seega ei jäänud tänane juubilar ainsaks, kes tulnud punaimpeeriumi meistriks üksikmängus. Aga hiljem kuni impeeriumi lagunemiseni pole ükski naismängija seda saavutust korranud.
Tiiu Soome-Simson pani tennisekarjäärile punkti üsna varakult, 28-aastasena. Pedagoogilise instituudi kõrgharidusega asus Tiiu nüüd juba Neilandi nime all 1973. aastal Kalevi tennisekoolis treenerina tööle. Kalevis moodustas Neiland peatselt nõukogudeaegse väljendina tuntud “brigaadi” koos klassivenna Neppiga. Nende käe all treenis suurem osa tollastest parimatest noortest, näiteks Andres Võsand, Kaja Kõnd, Teet Rätsep, Mart Peterson ja Hannes Raschinski. Neppi on seda tennise ajalooraamatus märkinud, et brigaad sai töötada nii, et kui üks oli võistlussõidul, juhendas teine mõlema treeneri õpilasi. Neilandi peamine ja kõige edukam isiklik õpilane oli Kõnd, kes on üksikmängus Eesti meistriks tulnud viis korda ja ta kuulus ka pärast iseseisvumist moodustatud Eesti naiskonda, kes esmakordselt osales Federation Cupil.
Seoses kolmanda abieluga kolis Neiland 1995. aastal USA-sse Florida osariiki, kus ta samuti töötas pikka aega treenerina, aga Neppi sõnul enam praegu vähemalt täiskohaga ei tööta. Kuid eks meie meenutame kahtlemata seda suurt panust, mida Tiiu Soome-Simson-Neiland on andnud Eesti tennise heaks. Ta on üks neist paljudest, kes on hoidnud üleval meie tennise järjepidevust, mille peamine alus ongi see, et edukatest mängijatest saavad ka edukad treenerid.
Eesti Tennise Liit ja Tennisnet soovivad ookeani taga pensionipõlve pidavale teenekale tenniseinimesele palju õnne ja head tervist!
