Wimbledoni turniiri naiste üksikmäng lõppes üllatusega, kui maailma 23. reket Jelena Rõbakina (Kasahstan, 17) alistas Ons Jabeuri (Tuneesia, 3) 3:6, 6:2, 6:2.
Kasahstan teenis esimese suure slämmi tiitli üksikmängus, aga samas on paradoksaalne, et turniiril, kus Venemaa ja Valgevene mängijail ei lubatud osaleda, võitis tegelikult tennisist, kes on sündinud ja ka elab Venemaal. Kasahstan on siiski Rõbakinale palju andnud, sest kodakondsuse vahetas ta põhjusel, et Venemaal ei peetud teda perspektiivikaks.
Muidugi ei ole Rõbakina võit suur üllatus, sest ta on TOP20 sees või selle piiril olnud kaks ja pool aastat. Kuid ühtki säravamat tulemust kui veerandfinaali pääs polnud Rõbakinal seni slämmiturniiridelt ette näidata. Ta oli seni võitnud kaks WTA turniiri ja needki WTA 250 tasemel. Ning ka tänavuse hooaja jooksvas edetabelis oli Rõbakina enne Wimbledoni alles 19. kohal, muide, kolm kohta tagapool Anett Kontaveidist, kes ei ole ju pärast veebruari punkte kuigivõrd juurde saanud. Aga ka Rõbakina parimad tulemused jäid aasta algusesse – finaal Adelaide’is ja veerandfinaal Indian Wellsis. Seega naiste tennises ikka juhtub ja võitja tuleb mõnikord “tühjalt kohalt”, ehkki mõne muu viimase viie aasta võitjaga (tiitli võitmise hetkel!) võrreldes on Rõbakina siiski tuntum.
Mäng ise algas Jabeuri kontrolli all. Tuneeslanna on teadagi mitmekülgsem kui tema vastane, aga oma osa oli ka Rõbakina lihtvigadel. Kasahstani esindav venelanna tegi esimeses setis 17 ja kahes viimases setis kokku 16 lihtviga – see on päris suur vahe. Esimeses setis murdis Jabeur vastase pallingu kolmandas ja uuesti üheksandas geimis, kui tal seisul 5:3 oli sett peaaegu niigi “taskus”. Kuid ilmselt ei oleks Rõbakina võitnud kaht setti 6:2, 6:2 ainult selle arvel, et hakkas vähem eksima ja tagajoonelt rohkem äralööke tegema. Oma osa oli ka Jabeuril, kelle taktika enam ei toiminud. Tilkpallidega tuneeslanna kuritarvitas ja need ei toonud talle oodatud edu.
Ei juhtunud ka seda, et finaali debütant (kuigi seda oli ka Jabeur) Rõbakina läinuks närvi. Eriti demonstreeris ta seda otsustavas setis seisul 3:2, kui jäi pallingul 0:40 taha. Külmavereliselt võitis kasahhitar seejärel viis punkti järjest. Et Rõbakina tõesti ei olnud närvis, seda näitas ka tema reaktsioon võidule. Õigemine see, et mingit reaktsiooni polnudki, nagu olnuks Wimbledoni tiitel talle igapäevane. Ta pidas viisaka kõne ja mingeid emotsioone ei paistnud isegi sealt.
Jabeur oli pettunud, sest temast sai pärast Iga Swiateki (Poola, 1) kaotust suurfavoriit. Tänavuse aasta tulemuste põhjal väärinuks Jabeur rohkem slämmitiitlit, aga vähemalt finaalmängus ta ei olnud seda väärt. Kokku tegi Rõbakina ikkagi lihtvigu rohkem (33:24) kui Jabeur, aga ta võitis veel selgemalt äralöögid 29:17. Aga võib-olla isegi võidu võti oli murdepallide realiseerimine – Rõbakina 6st 4 ja Jabeur 11st 2.
