Möödunud nädala laupäeval mängis Karl Kiur Saar Alexela Eesti Mastersi meesüksikmängu finaalis Vladimir Ivanovi vastu. Teist aastat järjest Eesti parimaks meestennisistiks kroonitud Ivanovi vastu Saar matši küll kaotas, kuid suhteliselt väheste treeningute pealt finaali jõudmine oli ikkagi kergemat sorti sensatsioon.
24-aastane Saar alistas Alexela Mastersi alagrupiturniiril Siim Troosti ja Johannes Seemani ning poolfinaalis Daniil Glinka, kelle sparringupartneriks ta igapäevaselt on. Saar suhtub võrreldes eelpool nimetatutega tennisesse kergemalt, seda nii treeningmahu, kui ka ambitsioonide poolest.
Pühapäeval lendas Saar koos treeningkaaslase Glinkaga Prantsusmaale laagrisse. Tennisnetil õnnestus talendika tennisemängijaga enne seda välkusutlus teha.
Mida see siis näitab, et Sa Alexela Mastersil finaali jõudsid? On see Eesti meeste tennise nõrkus või Sinu talendi tugevus?
Esiteks tuleb muidugi öelda, et Mastersilt puudusid kolm tugevat mängijat: Jürgen Zopp, Kenneth Raisma ja Mattias Siimar. Aga mis puudutab minu annet, siis ma lihtsalt olen selline. Mul on kuidagi nii, et kui ma trennidega üle pingutan, siis ei too see ilmtingimata kaasa positiivseid tulemusi. Pean asju vabalt võtma. Aga arvan, et koroonaviiruse leviku tõttu ei saanud Eesti meestennisistid tänavu oma täielikke võimeid näidata ja olen kindel, et järgmine aasta tuleb palju edukam, seda muidugi juhul, kui viirus taandub ja saab normaalselt võistelda.
Ei ole just tavapärane, et sparringupartneriks valitu alistab nö “tööandja” tähtsa turniiri poolfinaalis 7:5, 6:2.
Olen Daniilile (Daniil Glinka – toim) nii treeningkaaslaseks kui sparringupartneriks. Seekord juhtus nii. Eks ma teen ka trenni ja mängin tennist nii palju kui saab. Aga tõsi, mingit üldfüüsilise ettevalmistuse treeningplaani mul ei ole ja ega mulle ei meeldi jõusaalis rassida, kinnises ruumis olemise asemel eelistan rattaga sõitmist, jooksmist, suviti käin palju ujumas. Mulle meeldib sporti teha.
Millised on sinu ambitsioonid tennisemängijana?
Annan endale aru, et maailma tippu pürgimine on väga keeruline. Tahan lihtsalt võimalikult palju turniire mängida. Ilma Glinkale sparringupartneriks olemiseta poleks see võimalik. Käisime ju sügisel ITFi turniiridel Austrias ja Tuneesias. Mulle meeldib tennist mängida, jõuan nii kaugele, kui jõuan. Mingeid edetabelikohti ma küll silmas ei pea.
Mis edasi?
Viis nädalat oleme koos Daniiliga laagris Prantsusmaal. Mis seal täpselt toimub, ei tea. Võtan reketikoti kaasa ja lähen. Olen seal Daniilile abiks, jälgin kuidas treeningud kulgevad, õpin ja hangin kogemusi, laager ise on Daniilile mõeldud. Treener Andres Kuhi tuleb paari nädala pärast järgi. Aga üldisemas plaanis hoian ennast omal moel vormis ja tahan järgmiselgi aastal mängida nii palju turniire, kui võimalik.
