Pablo Carreno Busta (Hispaania, 20) kasutas võimalust, mille pakkus talle maailma esireketi Novak Djokovici rumal tegu ja diskvalifitseerimise abil saadud võidu järel alistas tänahommikuses (Eesti aja järgi) veerandfinaalis ka Denis Shapovalovi (Kanada, 12) 3:6, 7:6, 7:6, 0:6, 6:3.
Carreno Busta tegutses targalt Shapovalovi võimsa mängu vastu ja kasutas need šansid, mis talle anti. Sisuliselt tõid ju hispaanlasele võidu kaks tie-break’i ja üks murre otsustavas setis, aga mängu oli siiski rohkem, kui need faktid näitavad. Näiteks tie-break’iga lõppenud settides oli Carreno Busta pidevalt juhtiv pool, teises setis oli tal kasutada seis 4:3 ja 40:0 vastase pallingul, kolmandas setis 4:2 ja edu vastase servil.
Kõigis kolmes esimeses setis murdis Carreno Busta enne Shapovalovit, aga kanadalane alati viigistas. Kuid lõpp oli sellevõrra erinev, et esimeses setis tegi Shapovalov ka teise murde, aga ülejäänud setid lõppesid tie-break’iga. Tulemused olid siin vastavalt 7:5 ja 7:4, aga näiteks juhtis Carreno Busta teise seti tie-break’is 6:3. Nii et hispaanlane ikkagi valitses neid geime.
Kui Carreno Busta loovutas neljandas setis järjest kaks servigeimi, lõpetas ta sisuliselt vastupanu (sai ülejäänud kolmes geimis ainult kaks punkti) ja pani kõik ühele kaardile, et võita otsustav sett. Ja seal mängis hispaanlane laitmatult, Shapovalov ei teeninud üheski vastase servigeimis üle ühe punkti. Nii otsustaski üks murre. Kokkuvõttes ei aidanud Shapovalovit fakt, et ta võitis neli geimi ja kaheksa punkti (160:152) rohkem. Tähtsatel hetkedel ta kaotas…
Statistika räägib selget keelt Shapovalovi aktiivsemast mängust, aga ka vigadest. Kanadalane lõi 12 ässa, kuid tegi 11 topeltviga (Carreno Busta 5 ja 1) ning sai kirja võrdselt 76 äralööki ja lihtviga (Carreno Busta 33 äralööki ja 42 lihtviga). Neist numbritest tulebki välja see miinus 8 punktidega, mille eelpool välja tõime. Aga antud juhul sellest Shapovalovile ei piisanud. Murdepalle oli selles mängus väga palju, aga Carreno Busta realiseeris 21st ainult 5 ja Shapovalov 17st 8.
29-aastane Carreno Busta ei ole slämmiturniiri poolfinaali uustulnuk, sest ta mängis siinsamas US Openil nelja parema seas ka aastal 2017. Veerandfinaali on ta jõudnud Roland Garrosis (samuti 2017). Sama aasta septembris kerkis hispaanlane karjääris ainsa korra maailma esikümnesse, kui asus täpselt 10. kohal. Praegu on US Openi poolfinalist edetabelis 27. kohal.
Carreno Busta kohtub poolfinaalis Alexander Zvereviga (Saksamaa, 5), kes kaheksa tundi varem oli võitnud Borna Corici (Horvaatia, 27) 1:6, 7:6, 7:6, 6:3. Siin võib näha teatud analoogiat Carreno Busta ja Shapovalovi kohtumisega, sest ka teises tänases veerandfinaalis kaotas hilisem võitja esimese seti, aga võitis kaks järgmist tie-break’is. Kuigi Zverev tegi vastasest ühe murde vähem, oli ta alates seisust 1:6, 2:3 (Coricil ka murre) üsna selgelt juhtiv pool. Vene päritolu Saksamaa mees oli edaspidi juhtiv pool, aga algul oli ta mänginud väga ebakindlalt. Ka oma 12 topeltveast pooled oli Zverev selleks hetkeks ära teinud.
Coric püüdis taktikaliselt hoida tempot madalal ja algul muutus Zverev sellest närviliseks, kuid ta suutis kohaneda. Kui teise seti tie-break oli põnev ja Zverev murdis ette alles seisult 3:4 ja võitis 7:5, siis kolmanda seti lõppmängu võitis ta 7:1. Kuid erinevalt eelmisest mängust lõpetas Zverev nelja setiga ning jäi ka punktidega peale 136:132. Zverev lõi 18 ässa ja tegi 12 topeltviga (Coric 5 ja 2), ning äralööke/lihtvigu oli vastavalt 52 ja 46 (Coric 37 ja 41). Horvaadil ei olnud siis enam midagi vastu panna, kui Zverev oli vastase taktika nö “läbi närinud”.
Vaadake meeste üksikmängu tabelit siit.
Naiste üksikmängu teisipäevased veerandfinaalid olid ühepoolsed, kui Jennifer Brady (USA, 28) võitis Julia Putintseva (Kasahstan, 23) 6:3, 6:2 ja Naomi Osaka (Jaapan, 4) Shelby Rogersi (USA) 6:3, 6:4. Brady jõudis suure slämmi turniiril poolfinaali esmakordselt.
Mänguliselt räägime pigem teisest poolfinaalist, sest omapärasel kombel võitis Osaka Rogersit samasuguste numbritega nagu kaks päeva varem Anett Kontaveiti. Oli üks erinevus – esimeses setis murdis Rogers korraks tagasi vastase pallingu, aga kohe vastas Osaka uue murdega. Teises setis ei murdnud Osaka Rogersi servi mitte seti lõpus nagu Anetti vastu, vaid kolmandas geimis.
Kokku teenis Rogers Osaka üheksas servigeimis 12 punkti, Anett oli kaheksas servigeimis saanud 9 punkti. Aga milles oli peamine vahe? Eestlanna vastu sai Osaka esimest pallingut sisse 71%, aga veerandfinaalis ainult 48%. Ei vea meil, võiksime siinkohal öelda, sest US Openi ülejäänud neljas kohtumises on Osaka esimese servi õnnestumisprotsent keskmiselt 52. Nii et Rogersil oli ehk pisut kergem, aga Osaka on reeglina veenev ka teisel pallingul, kus ta võitis 70% punktidest (Anetti vastu 69%). Kui äralöökide arv oli Osaka kasuks 24:23, siis lihtvigadega jaapanlanna lausa domineeris. Ta tegi neid ainult 8 (!), aga Rogers 28. Lihtvigade osas oli Osaka hoopis veerandfinaalis parem.
Kui tagasivaatena mõelda varasematele mängudele, siis paraku leiavad tugevad tennisistid Anetti vastu oma parima üles just otsustavates kohtumistes, kus on mängus suur auhinnaraha ja palju WTA punkte. Loetlegem vastaste laitmatuid esitusi: Sloane Stephens Roland Garrosi 1/8 finaalis (2018), Arina Sabalenka Wuhani turniiri finaalis (2018), Ashleigh Barty Miami turniiri poolfinaalis (2019) ja Simona Halep Australian Openi veerandfinaalis (2020). Kõik on sellised mängijad, kes tippvormi korral väga raskelt alistatavad. Kuid neid on võimalik võita, mida tõestab ka fakt, et samal 2018. aastal sai Anett Stephensilt revanši (aga seda turniiri 1. ringis!) ning mängis mullu Cincinnatis võrdselt Bartyga ja tänavu Dohas Sabalenkaga (mõlemal juhul otsustav sett 5:7).
Osakal läheb Bradyga ilmselt raskemaks kui Rogersiga, aga jaapanlanna on endiselt suurfavoriit pääsemaks finaali ja ilmselt ka suurim soosik võitmaks kogu US Openit.
Vaadake naiste üksikmängu tabelit siit.
