Tennisneti intervjuu USTA peatreeneri ning Kenneth Raisma ja Daniil Glinka juhendaja Andres Kuhiga venis parajalt pikaks, aga eks sellel on ka tähendus, sest kindlasti on tennisehuvilised juba jõudnud muret tunda noorteklassis vägagi eduka Raisma tuleviku pärast.
Kuigi me ei saa siin lugeda tüüpilist küsimus-vastus intervjuud, sest Kuhi jutt valgub filosoofilises mõttes laiali loodame, et iga oluline mõte pakub huvi – treener ju teab, mida ta räägib. Autori küsimused on loos pigem suunavad pidepunktid.
Mida ütleksid tenniserahvale, kes muretseb Kenneth Raisma käekäigu pärast?
Vaata seda seinal olevat pilti (Kuhi osutab oma kabineti seinal asuvale plakatile – toim), kus Kenneth ja Stefanos Tsitsipas (praegu maailma 16. reket – toim) koos ning võrdselt Wimbledoni noorteturniiri paarismängu finaalis mängisid, et Kennethi käsivars on kaks korda peenem kui paarilise oma. Tsitsipase areng tuli selle pealt, et sai ruttu füüsise taha, hakkas kõvasti lööma. Kuigi näiteks Alex DeMinaur, kes asub ka edetabelis kõrgel, tunnetab palli hästi ja on kogu aeg olnud väga osav kontramängija. Tema mängustiil on jäänud samasuguseks nagu noorteklassis. Kuid samas on hea, kui Kennethil on füüsise arvel arenguruumi.
Hooaeg algas Kennethil hästi, aga siis tulid kõhuviiruse ja õlavigastuse tõttu pausid sisse. Viirusega ta kaotas neli-viis kilo ja koos sellega ka enesekindluse. Kenneth reisis sel aastal palju üksi, sest mina olin rohkem Daniil Glinkaga. See oli ette planeeritud, et ta sel aastal harjutab rohkem koos soomlastega. Tegime vaheaasta ega oodanudki mingit imetõusu.
Kui ta 16-aastaselt sai juba täiskasvanute ITF-i turniiridel häid tulemusi, siis oli tema mäng teistsugune, tollal oli tegemist totaalse kontramängijaga. Täna püüab Kenneth sisse panna seda füüsist, mis on hakanud tekkima. Tegeleme sellega, et saada löökidele kiirust ja mängida agressiivset tennist. Kui ta tahaks kassi-hiire mängu, siis ta mängiks ilmselt paremini kui ta hetkel mängib, aga lagi jääks siis madalamale. Teeme pigem kaks sammu tagasi, et astuda viis sammu edasi. Tennis on dominantne mäng ja seal peab agressiivsusega läbi lööma, muidu jääd toppama, aga maailma kolmas või teine sada pole meie eesmärk. Meil ei ole kiiret, seda on räägitud ka toetajatega. Kenneth teeb jõusaalis väga palju füüsilist treeningut, näitajad on läinud heaks, aga see kõik on vaja veel mängu sisse kanda. Ta ei ole täna veel küps meesteklassi mängija.
Järsku Raismal polegi sellist kehaehitust nagu ATP tuuri jaoks vaja? Austraallased ütlesid oma kunagise juunioride esireketi Luke Saville’i kohta, et ta on liiga õbluke ja meeste seas läbi ei löö ning ennustus osutus õigeks.
Ei usu. Olen kindel, et igast mängijast on võimalik teha tugev sportlane. Keerulisem on mängu selgeks teha, et ta õigel ajal teeks õigeid lööke. Kennethi õlg on läinud laiaks ja haardeulatus suur, aga ei tohi unustada, et ta on pikk sportlane. Ei saa Kennethit võrrelda Šapovalovi, Tiafoe või De Minauriga, kes on hoopis lühemad. Rääkisin mõned nädalad tagasi Šapovalovi treeneriga ja tema mäletas Wimbledoni paarismängu finaali, et Kenneth oli raudselt parim mees väljakul. Kõikides elementides. Seda andekust sa ei kaota.
Vahepeal läks füüsise tegemisega natuke ära servirütm. Soome treeneriga muutsid tehnikat, aga lõpuks muutsime vana servi ikka tagasi. Läbiv joon tervel aastal oli kehv serv, mis on pärssinud tulemusi. Kui ta saab baasasjad kätte, hakkab kohe arenema. Kuigi nüüd tuli sõjavägi vahele, oli kaks nädalat ainult kasarmus, kuid oktoobri keskelt saab juba käia treenimas. Järgmisel aastal on uus punktisüsteem, midagi kaitsta pole, alustab hooaega justkui puhtalt lehelt ja saab sõjaväe õigel ajal läbi tehtud. Vahetult enne sõjaväge tegi trenni Jürgen Zoppiga, selle pealt otsustades võiks ta kohe tuurile lasta.
Kas Kenneth pole hakanud ise põdema, et ta nüüd ei võida ja seisab paigal?
Oleks optimistlik väita, et mängija kaotab ja ise ei põe. Kõik põevad ja hakkavad võimetes kahtlema. Kindlasti see mõjutab, oleme sellest rääkinud ja tegeleme sellega. Sportlase asi on üle saada, meie asi teda aidata. Tennises on kõige lihtsam kaotada eneseusk, aga samas on maailmas vähe mängijaid, kes suudavad teha selliseid asju, mida Kenneth suudab. Kuid peame tegelema rohkem lihtsamate asjadega. Osavuse poole pealt on ta maailmaklass, lihtsalt vaja löögid mehisemaks saada, aga ma ei muretse sellepärast.
Samas pole võrdlus Zoppiga, kes on peaaegu päevapealt kümme aastat Raismast vanem, sugugi halb. 2008. aastal Jürgen alles alustas pürgimist ITF-i turniiridele ning enam-vähem kolm aastat kulus, kui hakkas Challenger-turniiridel poolfinaali ja finaali jõudma, siis ka võitma.
Eestlased ongi reeglina aeglasema arenguga. Jürgenil on omad plussid, tal on väga hea löögistabiilsus. Mängijatena neid võrrelda ei saa, sest löögiarsenal on niivõrd erinev. Perspektiiv on selles, et kui Kennethil oleks Jürgeni eeskäsi, siis tal juba oleks maailmas praegu tugevamate sekka asja. Kenneth ise tunnistas, et tundis puudust minu treeningust. Järgmisel aastal nii palju enam Soome treeneriga koostööd ei tee, pühendan talle rohkem aega. Enda võimetes ma ei kahtle, et löögid saame kätte. Tagasilöök võis olla isegi hea, sest mis ei tapa, teeb tugevaks.
Noorteklassis oli Kennethi areng üsna sujuv, kuid täna õpime ümber. Mida pea on harjunud tegema, seda käsi alati ei tee teisiti. See on seotud närvi motoorikaga, kuigi räägitakse lihasmälust, mis pole õige termin. Daniiliga teeme samu asju, kuid tema on nagu puhtam leht, ei pea asju uuesti omaks võtma. Ta ei ole nii andekas, aga sirgjoonelise mängijana on tal selle võrra lihtsam uusi asju ära õppida. Kui oled liiga osav, on vahel raske lahendust otsida, aga mäng läheb tipus lihtsamaks. Seal kasutatakse ehk kümmet kombinatsiooni, aga tehakse neid hästi. Maailma 200. mängijal võib olla 20 kombinatsiooni, aga ei suuda pahatihti erinevate variatsioonide seast õiget leida.
Tänavu läks Sul palju aega Glinka peale, käisite US Openi kvalifikatsiooni mängimas, ta võitis ka juunioride ITF-i turniiri. Mida arvad tema arengust?
Aasta algul läks tal mingil perioodil väga hästi, võitis liival isegi ITF-i noorte 4. numbrit ja leidis stabiilsuse, aga siis läks midagi lappama. Palju oli mänge, kus jäi lõpp vormistamata. US Openi kvalifikatsiooni esireketi vastu oli mäng tema kontrolli all, juhtis esimese seti tie-breakis 5:1, tegi siis ühe lolli otsuse ja läks paanikasse, mida Daniiliga polnud tänavu varem juhtunud. Ta mängib ITF-i täiskasvanute seas juba päris head tennist, maailma noorte TOP25 võiks olla tema tase. Aasta lõpul mängime veel tugevaid noorteturniire Jaapanis, Mehhikos ja USA-s. Lõpetada noorteklass kõrgel on tema jaoks oluline, sest järgmisel aastal algab meeste seas uus punktisüsteem.
Mis on siis Glinka tugevad ja nõrgad küljed?
Ta on veel ebastabiilne, sest on ikkagi orienteeritud tugevale löögile. Õnneks on Daniili puhul hea, et tugevale löögile keskendunud kaotused, mida Kenneth alles meesteklassis kogeb, sai tema juba noorteklassis kätte. Üks etapp hakkab Daniilil läbi saama ja stabiilsus tulema. Suuri muutusi tema mängus tänavu ei teinud, aga taktikalisi ülesandeid lahendas ja oli vaja palju matše saada. Tal oli seni rahvusvahelisel noorte tasemel vähe mänge, neid oli vaja koguda, see oli taotluslik.
Miks oli vaja teha otsus, et käid tänavu rohkem kaasas Glinkaga?
Eks lootsin, et kuna Kennethil oli Soome treeneri näol alternatiiv olemas, siis ehk saavad selle pundiga hakkama, aga kuidagi Kenneth ikka tundis oma treenerist puudust. Kuna Kennethi viimasel noorteaastal oli Daniil rohkem üksipäini, siis meil oli kokkulepe, et tänavu olen rohkem tema kõrval. Mul on ikkagi kaks õpilast, kellele pean pühenduma. Iseenesest on see positiivne konkurents ja Eesti meistrivõistlustel Daniil ikkagi julges Kennethile vastu astuda ja tema madalseis ära kasutada.
Mis tundega Sa seda Eesti meistrivõistluste veerandfinaali üldse vaatasid, ei tohi ju professionaalses mõttes kummalegi kaasa elada?
Lootsin eelkõige, et mõlemad teevad hea mängu ja selle eelduse põhjal oleks Kenneth pidanud võitma. Siis oleks kodurahu säilinud, sest vaevalt Daniil oleks kaotusest masendust tundnud, kui ta oleks teinud hea mängu, aga vastane oli parem. Selles mõttes olnuks Kennethi võit parem tulemus, sest temale oli kaotus väga raske löök.
Lõpetuseks: kui palju Sul protsentuaalselt umbes kulub USTA peatreeneri töö ning teisalt Raisma ja Glinkaga tehtava individuaalse töö peale?
Nii on raske arvutada, sest olles poistega võistlustel, pean vahel samaaegselt ka klubi pakilisemate asjadega tegelema ehk teen nagu mõlemat tööd samaaegselt. Kuigi lastega ma ei tee ajaliselt nii palju trenni nagu Kennethi ja Daniiliga, suhtlen ikkagi tihti akadeemiaga, palju on igasugust taustatööd, oma aja võttis Karulaugu keskuse käivitamine. Umbkaudselt võib tulla fifty-fifty, aga ma ei ole kunagi niimoodi protsentuaalselt mõelnud.
Zverev pole ka teab mis härg.. Aga noh, loll, kes vabandust ei leia.. Ja kes see talle selle ümberõppimist vajava eeskäe õpetas, kas mitte Kuhi ise polnud treener..
“Serve läks jõusaalis käes ära”.. pole kordagi Raismaad treppe jooksmas näinud.. Ta võib ju oma ülakeha pumbata, aga kui tal oma pikkuse kohta on harkjalgade pind vaike nagu 170cm noorel, siis oma püstiste jalgadega jääbki see Tsitsipasega paarismäng tipphetkeks. Vaadake, kuidas kreeklane liigub! Pole Raismaa eeskäelgi viga, aga kui pallini oma kehvade jalgade tõttu ei jõua.. Siis ei tule isegi Federeril löögist midagi head välja..