Vaatamata kogu turniiri aset leidnud üllatustele kohtuvad Miami Mastersil naiste üksikmängu finaalis lõpuks maailma esireket Arina Sabalenka ja neljas reket Jessica Pegula (USA).
Ilmselt on see naiste tänavuste suurturniiride (Australian Open ja neli Mastersit) kõige vähem üllatuslikum finaal, sest Melbourne’is või Indian Wellsis, kus finaali jõudis samuti Sabalenka, oli tal vastas edetabelis madalamal asuv mängija, vastavalt Madison Keys ja Mirra Andrejeva. Nüüd aga on kõik need kolm edetabelis järjestikku – Pegula neljandal, Keys viiendal ja Andrejeva kuuendal kohal. Pegula mööduks finaali võitmise korral kaasmaalanna Coco Gauffist, kuid maailma edetabeli kolmas koht oleks tema jaoks parima kordamine.
Sabalenka sai neljapäeval kindla 6:2, 6:2 võidu Jasmine Paolini (Itaalia, 6) üle. Itaallanna võib siiski turniiriga rahule jääda, sest homme tõuseb ta ise kuuendaks Andrejeva ette. Kuid vägagi tõenäoliselt ootab Paolinit peatselt langus, sest suvel on tal kaitsta nii Prantsusmaa lahtiste kui ka Wimbledoni finaalikoht, kokku 2600 WTA punkti.
Palju tasavägisem oli Pegula matš suurüllataja Alexandra Ealaga (Filipiinid). See kohtumine lõppes pärast südaööd kell 0.36 Florida aja järgi, aga kuna mäng algas kell 22.10, oli kõik vastavalt reeglitele, mis ütlevad, et kohtumine ei tohi alata pärast kella 23.
Pegula 7:6, 5:7, 6:3 võiduga lõppenud mängus oli väga oluline esimene sett, sest 19-aastane Filipiini neiu juhtis seal 5:2 ja seisul 5:3 oli tal oma servil kasutada settpall. Ühe murde oli Pegula tagasi teinud juba seti algul, aga nüüd õnnestus tal tagasi teha ka teine ja lõpuks oli ameeriklanna tie-break’is parem 7:3. Tõsi, veel seisuni 4:3 olid minimurded tasa 1:1, aga siis võitis Pegula tõrjel kaks punkti.
Teises setis näitas Eala omakorda head võitlusvaimu, et suutis pärast üsna dramaatilist kaotust kosuda. Seisuni 4:4 oli kummalgi kaks murret, aga otsustava murde tegi Eala seisul 5:5. Otsustavas setis oli noorel tulevikulootusel parim võimalus seisul 2:2, kui ta läks Pegula servil 30:0 ette. Kuid murdepalli ei saanud Eala selles geimis ega ka hiljem. Nii et otsustavas setis kogenud Pegula enam vastasele võimalust ei andnud ja ise murdis Eala servi seisul 4:3. Statistiliselt lõpuks esimene serv ikkagi otsustas – kuigi Eala lõi seda sisse parema protsendiga (73 vs 66), teenis ta esimeselt pallingult 62 ja Pegula 73% punktidest. Täpsemalt väljendus vahe selles, et Eala kaotas esimeselt servilt 28 ja Pegula 19 punkti ning sealt tuli ka peamine osa punktide vahest, kus ameeriklanna oli parem 110:98.
“Olen väsinud, väga väsinud,” ütles Pegula pärast mängu, et vastane pani ta võimed viimase piirini proovile. “Ta on tõesti hea. Kui ta teeb oma lööke, tabab palli tõusult, võitleb kõvasti ja on võitnud mitut tugevat mängijat – ta ei pea enam tõestama, et on hea mängija, oleme näinud seda piisavalt,” kiitis Pegula vastast.
Laupäevased finalistid on omavahel kohtunud kaheksa korda ja Sabalenka juhib 6:2. Nende esimese matši 2020. aasta Cincinnati turniiril võitis üllatuslikult Pegula, kui ta oli maailma edetabelis alles 83. kohal. Võib-olla sealt Pegula tõus algaski, ehkki ameeriklanna tegelik läbimurre leidis aset siiski aastatel 2021-2022. Pärast seda on Sabalenka kaotanud Pegulale vaid 2023. aasta WTA finaalturniiril, mis tookord lõppes üllatuslikult, kui võitis Caroline Garcia ja Pegula jõudis finaali. Mullu võitis Sabalenka mõlemad omavahelised mängud, neist teine oli US Openi finaal, kus valgevenelanna jäi peale 7:5, 7:5.
“Tunnen, et servin praegu pisut paremini kui varem,” ütles Pegula. “See on midagi, mis võiks Sabalenka vastu aidata, sest ta tõrjub tõesti hästi. Mul olid šansid eelmise aasta US Openil, juhtisin teises setis 5:3. Ma ei tea, mis võib nüüd finaalis juhtuda, aga mul peaks olema võimalusi, kui mängin head tennist.”
Eala tõusis aga maailma edetabelis 75ndaks ja mis on tema jaoks eriti hea, et nüüd pääseb ta kindlasti slämmidel otse põhitabelisse ning peaks ka Madridi ja Rooma turniiril kvalifikatsiooni vältima. Seni on Eala mänginud suure slämmi turniiride kvalifikatsioonis kuus korda, aga pole sealt edasi saanud. Nii võib juhtuda omapärane olukord, et filipiinlanna ei läbigi karjääri jooksul slämmi kvalifikatsiooni, sest on edaspidi kogu aeg põhitabelis.
Meeste üksikmängu poolfinalistidest on suurim üllatusnimi kahtlemata Jakub Menšik (Tšehhi, ATP 54.). Võiks öelda, et nüüd oli tema aeg särada, sest Austraalias tegid ilma teised noored mehed Learner Tien ja Joao Fonseca. Menšik saab 20-aastaseks 1. septembril ja maailma esisajas (peaaegu) rohkem teismelisi polegi, kui nimetatud kolm noormeest. Tõsi, peaaegu sellepärast, et 19-aastane Nishesh Basavareddy on täpselt 100. kohal.
Veerandfinaalis alistas Menšik eile õhtul Arthur Filsi (Prantsusmaa, 17) 7:6, 6:1, kuid Tšehhi noormehe suurim võit oli siiski teises ringis värske maailma kuuenda reketi Jack Draperi (Suurbritannia) alistamine. Edasi on Menšiku tabel olnud lihtsam, sest teised mehed “võtsid maha” Holger Rune (Taani, 11) ja Alexander Zverevi (Saksamaa, 1).
Kuid poolfinaalis on Menšikul suur katsumus, sest vastu tuleb kodupubliku toel mängiv Taylor Fritz (USA, 3). Maailma neljas reket on kindlasti väsinum, sest alistas täna öösel 2 tundi ja 44 minutit kestnud mängus Matteo Berrettini (Itaalia) 7:5, 6:7, 7:5. Loomulikult ei peta sellega kedagi, et Berrettini on praegu “ainult” maailma 30. reket, sest tal on karjääri jooksul ette näidata palju häid tulemusi, kaasa arvatud Wimbledoni finaal.
Fritz kaotas selles mängus vaid ühe oma servi – kohtumise esimeses geimis. Aga ameeriklane murdis kohe tagasi ja pärast seda nähti murdeid vaid kaks korda esimese ja kolmanda seti lõpus. Fritzil õnnestus sellega vältida tie-break’e, kuid teises setis see ei õnnestunud ja just siis ta tie-break’i kaotas 6:3 eduseisult 7:9. Lugejad, kes tennisest taipavad, saavad kindlasti aru, et seis 6:3 tähendas Fritzile ka kolme järjestikust matšpalli, millest kaks läksid kaduma Berrettini, aga kolmas oma servil. Lisaks oli Fritzil kasutada kaks matšpalli seisul 6:5 samuti itaallase servil. Mõistagi võib ameeriklane olla õnnelik, et ta viie maha mängitud matšpalli järel mängu võitis, aga vähem kui 24 tundi hiljem tuleb tal kohtuda Menšikuga ja seal võib tunni võrra pikemaks veninud mäng kehas tunda anda.
Ja lõpuks – poolfinaalis on ka vanameister Novak Djokovic (Serbia, 4), kes sai jagu Sebastian Kordast (USA, 24) 6:3, 7:6. Djokovicil läks vastupidiselt Fritziga – tema just pääses otsustava seti mängimisest, sest oli teises setis 2:5 taga. Klassikalises “Djokovici tie-break’is” piisas serblasele ühest minimurdest 7:4 võiduks. Klassikaline sellepärast, et serblane võidab reeglina tie-break’id lihtsa valemiga – oma servil punkti ei kaota. Miamis on ta võitnud neid kolmest kolm.
Poolfinaalis kohtub Djokovic Grigor Dimitroviga (Bulgaaria, 14). Kolmel põhjusel peaks bulgaarlane olema endisele esireketile lihtsam vastane. Esiteks, Djokovic juhib omavahelistes mängudes 12:1 ja ainsa kaotuse sai ta 2013. (!) aastal liivaväljakul. Kõvakattel juhib serblane 7:0 ja settidega 15:1. Teiseks, kui vanus hakkab juba Djokovici mõjutama, siis Dimitrov pole temast oluliselt noorem. Bulgaarlane saab mais 34-aastaseks ja mõned päevad pärast tema sünnipäeva Djokovic 38-aastaseks. Kolmandaks, Dimitrovil on olnud raskemad mängud. Djokovic pole veel settigi kaotanud, aga Dimitrov rassis 2 tundi ja 38 minutit Karen Hatšanovi ning 2 tundi ja 48 minutit Francisco Cerundolo vastu.
