Guadalajara WTA 1000 turniiri finaalis mängisid möödunud ööl kaks naist, kes varem olid võitnud vaid ühe WTA turniiri. Nüüd teenis Jessica Pegula (USA, 3) teise tiitli, sest alistas finaalis Maria Sakkari (Kreeka, 5) 6:2, 6:3.
Varem oli Pegula võitnud vaid 2019. aasta Washingtoni turniiri. Oleme Pegulast kirjutanud, kui ta eelmisel aastal kohtus Toronto turniiri avaringis Anett Kontaveidiga. Aga lühike kordamine ei tee liiga, sest Pegula on tõesti tipptennisistide seas eriline “nähtus”, sest ta on pärit multimiljonäri, kütuseärimehe ja spordivõistkondade omaniku Terry Pegula perest. Tütar jõudis 18-aastaselt (november 2012) TOP200 sisse, kuid ei kerkinud sealt ligi seitse aastat edasi. Võiski arvata, et küllap ei ole rikkurite pere võsul motivatsiooni pingutada, aga viimased neli hooaega on tõestanud vastupidist.
Pegula kerkis esisajasse esmakordselt 2019. aasta veebruari algul, mõni nädal enne 25. sünnipäeva. Tipptennise mõistes ikkagi väga hilja. Esimesel aastal sujuvat tõusu ei tulnud ja Pegula lõpetas 2019 hooaja 83. kohal. Ei aidanud isegi Washingtoni turniiri võidupunktid. Koroonapausi järel oli Pegula parim saavutus Cincinnatis veerandfinaali jõudmine ja kuna süsteem oli edaspidi selline, et kahe hooaja punktid hakkasid maha minema, tõusis ameeriklanna kiiresti, sest tal ei olnud teistega võrreldes nii palju kaotada. 2021. aastat alustas ta maailma 44. reketina ja TOP30 sekka tõusis kevadel pärast Rooma WTA 1000 turniiri veerandfinaali.
Tänavust hooaega alustas Pegula maailma 18. reketina, kuid esialgu püsis 20. koha lähistel. Tänu Australian Openil veerandfinaali ja Miami suurturniiril poolfinaali jõudmisele kinnitas Pegula kanda TOP15 seas, aga esikümnesse kerkis pärast Prantsusmaa lahtistel veerandfinaali jõudmist. Pegula erakordset stabiilsust kinnitas aasta kolmas suure slämmi veerandfinaal US Openil ja sel hetkel juba USA esireketiks kerkinud mängija tõusis edetabelis kuuendaks, kuid juba siis oli teada, et tema eest langevad ära Kontaveit, Sakkari ja Paula Badosa. Guadalajara võit lihtsalt kindlustas Pegula kolmandat positsiooni (on ca 99% kindel, et ta jääb esikolmikusse ka pärast WTA finaalturniiri). ta oleks sellele kohale niikuinii tõusnud.
Kuid turniirivõit WTA 1000 tasemel oli muidugi Pegula jaoks olulisem igasugusest edetabelikohast. “Praegu on palju emotsioone, olen väga elevil, et sain oma nimele suure tiitli. Midagi sellist ihkasin terve aasta ja see oli üks mu hooaja eesmärke,” rääkis Pegula, kes pühendas võidu emale, kes vaatas mängu kodus telerist. “Arvan, et mängisin soliidselt, tegin õigeid otsuseid ja väga vähe rumalaid vigu. Servisin targalt ja tõrjusin hästi. Olid mõned keerulised punktid, aga ma ei sattunud ühegi pallivahetuse ajal paanikasse, tegin täpselt seda, mida vaja punkti võitmiseks.”
Pegula mäng ongi täpselt selline, nagu ta kirjeldab. Mitte liiga jõuline ega efektne, aga samas täpne ja efektiivne. Teda üle mängida on raske ükskõik millisel vastasel. Ja viimase kolme turniiri jooksul on seda suutnud ainult üks mängija – maailma esireket Iga Swiatek, kes alistas Pegula nii US Openil kui ka San Diegos. Sakkari on aga endiselt suurte mängude kaotaja ja autasustamisel pani ilmselt see mõte kreeklanna ka nutma. Ta on nüüd võitnud seitsmest finaalist ühe. Mõni nädal tagasi kirjutasime, et ka Anett on finaalides mänginud suhteliselt halvasti, aga ta on võitnud erinevalt Sakkarist väga palju olulisi poolfinaale ja seetõttu on Eesti esireketil kirjas kokku 17, aga Sakkaril 7 finaali.
Eelmisel nädalal peeti ka kolm meeste turniiri, aga need kõik olid ATP 250 tasemel, mistõttu ei saa veel nende tulemuste põhjal midagi kindlat öelda, kes peaksid viimastena pääsema ATP finaalturniirile Torinosse. Stockholmis alistas Holger Rune (Taani) sel aastal teistkordselt olulises mängus Stefanos Tsitsipase (Kreeka), finaali tulemus oli 6:4, 6:4. Esimese võidu oli Rune saanud Prantsusmaa lahtiste kaheksandikfinaalis. Sellegipoolest kerkis Tsitsipas nüüd aasta edetabelis (nn Singles Race) kolmandaks Casper Ruudi (Norra) ette. Päris edetabelis on Tsitsipas endiselt viies. Kuid ATP finaalturniirile pääs on kindlustatud nii Tsitsipasel kui ka Ruudil.
Olulisem oli kanadalase Felix Auger-Aliassime’i esikoht Antwerpenis (alistas finaalis ameeriklase Sebastian Korda 6:3, 6:4). Ta kindlustas jooksvas edetabelis 7. kohta, mis annab viimasena pääsu ATP finaalturniirile, sest Novak Djokovic (Serbia) sai tänu Wimbledoni võidule koha ka ilma TOP8 sisse pääsemata. Kuna aga punkte on mängus palju (kahe nädala turniiridel võib maksimaalselt saada 1500 punkti), peab Auger-Aliassime, aga ka venelased Daniil Medvedev ja Andrei Rublev (jooksva edetabeli viies-kuues) arvestama selliste meestega nagu Taylor Fritz (USA) ja Hubert Hurkacz (Poola). Kuigi lootusi on veel mitmel mängijal, on need siiski üsna marginaalsed, sest ainult järgmise nädala Pariisi turniiri võit võiks nende jaoks tähendada edasipääsu.
Lisame, et Napoli turniiri finaalis võitis Lorenzo Musetti (Itaalia) kaasmaalase Matteo Berrettini, kes ongi üks nendest, kes peab saama kahe turniiriga üle tuhande punkti, et kodumaal toimuvale ATP finaalturniirile pääseda. Sama seis on ka Jannik Sinneril, nii et ilmselt mängitakse aastalõputurniir ilma itaallasteta.
Vaadake ATP jooksvat (ainult 2022. aasta punktid) edetabelit siit. Meestel on sel nädalal kaks ATP 500 turniiri Baselis ja Viinis, kuid Austria pealinna turniir on tasemelt ühtlasem, kuigi Šveitsis mängib maailma esireket Carlos Alcaraz (Hispaania). Lingis toodud edetabeli juures on ka kirjas, kes meestest kuskil mängib.
