fbpx
Close

Jannik Sinner võitis karjääri teise suure slämmi turniiri

Võidukarika ulatas Jannik Sinnerile Andre Agassi, kes New Yorgis võitis aastatel 1994 ja 1999. / Foto: Getty images/Scanpix

Maailma esireket Jannik Sinner (Itaalia) võitis sel aastal teist korda suure slämmi turniiri, kui alistas US Openi finaalis Taylor Fritzi (USA, 12) 6:3, 6:4, 7:5.

Iseenesest ei oli finaali tulemuses midagi üllatavat, aga eelmiste mängude põhjal võis uskuda Fritzilt suuremat vastupanu. Enne finaali oli Fritz võitnud 92% servigeimidest, aga täna võitis 16st 10 ehk 62,5%. Eriti halb oli esimene sett, kus ameeriklane sai esimest servi sisse ainult 38% ja võitis pallingugeimides alla poole (29st 14) punktidest. Lisaks eksis Fritz pahatihti ka siis, kui pääses rünnakule, näiteks avageimis lõi ta murdepallil lihtsa rabaku auti. Fritzi õnneks kinkis Sinner talle oma servigeimi sarnasel viisil tagasi, kui virutas drive volley poolde võrku. Kuid ameeriklase õnn jäi üürikeseks, seisult 3:2 ta enam avasetis geime ei saanud.

Teises setis servis Fritz märgatavalt paremini ja tema esimese pallingu protsent (78) oli kolossaalselt parem kui avasetis. Mängleva kergusega võttis Fritz oma servid ära, aga ka Sinner oli kindel. Tema plussid seisnesid eelkõige selles, et ta eksis vähem ja oli pikkades tagajoonepunktides üle. Tõsi, seisuni 5:4 Sinneri kasuks ei tekkinud Fritzi servil pikki punkte, sest ameeriklane lahendas need kiiresti. Aga tõrge tuli kõige halvemal ajal, sest kümnenda geimi kaotust polnud enam võimalik tagasi teha.

Otsustavas setis oli murdevõimalusi taas rohkem. Esimeses geimis päästis Sinner 0:40 seisu ja kuuendas geimis Fritz 15:40 seisu. Selle geimi lõpus sattus Fritz erakordsesse hoogu, nüüd juba ka tagajoonemängus. Pärast pallingugeimi päästmist ta murdis ja võitis oma servigeimi kahest topletveast hoolimata. Fritz juhtis 5:3, aga ka sellest talle ei piisanud.

Viimased neli geimi olid segu Sinneri kindlast mängust ja kohati väga heast kaitsest, aga ka Fritzi vigadest. Täpselt nagu esimeses setis, lõppes lugu Fritzi nelja geimi järjest kaotamisega. 29 äralöögi kõrval 34 lihtviga oli seekord liiast, Sinner vastas 23 äralöögi ja 21 lihtveaga. Selgelt kvaliteetseim oli teine sett, kus mõlenad jäid äralöökide/lihtvigadega suurde plussi (Fritz 12/7, Sinner 7/1). Muidugi on Sinneri üks lihtviga seti kohta ka suur haruldus, aga sellele aitas kaasa fakt, et Fritzi servigeimides itaallane teises setis lihtviga teha ei saanudki, sest initsiatiiv oli kogu aeg ameeriklase käes.

Kokkuvõttes sai Fritz esimest servi rohkem sisse kui Sinner (59 vs 51), aga esimese pallingu punktid olid kindlalr Sinneri kasuks 88 vs 68%. Kuid maailma esireketi statistika ongi selline, et ta harva lööb esimest servi sisse üle 60%. Kuid Sinneri mängus on teised faktorid, mis talle edu toovad.

Seega võime nüüd slämmide osas meeste tenniseaastale joone alla tõmmata ning seis Sinneri ja Carlos Alcarazi (Hispaania) vahel jäi 2:2. Kuid muudel turniiridel oli Sinner parem. Ta teenis lisaks neli tiitlit (Rotterdam, Miami, Halle, Cincinnati), aga Alcaraz ainult ühe (Indian Wells). Novak Djokovic pole võitnud midagi peale olümpiamängude, aga tema jaoks oli see kõige tähtsam. Tänu Pariisi olümpiale pole serblase aasta luhta läinud.

Kui Wimbledonis näeb tribüünidel eriti palju just kroonitud päid ja Euroopa spordikuulsusi, siis US Openit väisavad eelkõige USA meelelahutusstaarid, nagu täna näiteks Taylor Swift, Dustin Hoffman või Matthew McConaughey, varem ka Hugh Jackman, Ben Stiller ja Orlando Bloom. Kuid USA kõigi aegade edukaim naisolümpialane Katie Ledecky või parim riistvõimleja Simone Biles ning NBA korvpallur Stephen Curry käisid ka mängudel. Ja muidugi ei puudunud eelmise sajandi tennisekuulsused, kelle seast Andre Agassi andis võitjale üle ka karika. Rahvas toetas muidugi Fritzi, aga Sinner ei pidanud ennast vähemalt nii tundma nagu Anett Kontaveit 2022. aastal Serena Williamsi vastu, kui Eesti mängijale üldse ei plaksutatud.

scroll to top