Tennisnet usutles lühidalt Eesti Tennise Liidu peasekretäri Allar Hinti. Osaliselt on see meie lugejateni jõudnud, nüüd avaldame selle täispikkuses.
Inimesi huvitab, mis ootab Eesti tennist lähiaastatel. Kuidas läheb järelkasvul, samal ajal kui fookus on hästi palju tippudel. Aga ühel hetkel on vaja ju uusi mängijaid. Mis seis sellega on Eesti tennises?
Allar Hint: “Tipud on oluliselt rohkem pildil, kui meie järeltulev põlvkond ja natuke madalamal tasemel mängivad täiskasvanud mängijad. Kuid eks aeg näitab, mis neist saab. Nagu ma ennist pressikonverentsil ütlesin, keskmine vanus ATP ja WTA edetabelis on kakskümmend seitse-kaheksa aastat. Ja kui tänased noored on meil siin seitseteist-kaheksateist või Kenneth ka kakskümmend, siis neil on üsna mitu aastat aega veel ennast arendada ja pead tõsta. See on pikk protsess õnneks või kahjuks, et jõuda tasemele, kus täna on Anett, Kaia ja Jürgen. See võtab aega, kuid eks järjepidev töö ja igapäevane treening on need, mis annavad sulle võimaluse. Kas jõuad või ei jõua – raske öelda.”
Vaadates veel nooremate poole, ütleme vanus kaksteist-neliteist-kuusteist. Anett Kontaveidi ümber oli tenniseringkondades palju kõmu juba kaheteistkümneselt ja ka tema tulemused toetasid seda. On sealt midagi tulemas?
“Eks kindlasti. Meele teeb rõõmsaks see, et esiteks seal on üsna palju mängijaid, kes panustavad sporti ja seda juba üsna noorelt. Nad tahavad sporti teha, neil on eesmärgid ja see loob jällegi eeldused. Võib-olla väga säravat tähte ei ole, nagu Anett Kontaveit. Tema paistis silma juba kaheteistkümnselt ja kolmeteistkümneselt tuli täiskasvanute Eesti meistriks.”
Tullakse ühtlase rindena?
“Jah… Teistpidi see ongi ju positiivne, et on väga ühtlane tase. Kui üksteisele esitatakse pidevalt väljakutseid ja läbi selle leitakse motivatsiooni, siis on see ka edasiviiv jõud.”
Algaval hooajal rakendatakse palju uuendusi ATP, WTA ja ITF turniiridel. Kõige raskem periood on siis, kui tullakse noorte klassist üle täiskasvanute klassi. Kas see võib sujuvat üleminekut kuidagi pärssida ja kui palju võib see mõjutada Eesti tennist?
“Ma arvan esimene asi, millest tuleb üle saada on see, et mängija ei ole ATP või WTA edetabelis… Minu arvates ei ole see ka prioriteet number üks üleminekuperioodil. Tegelikult on need muudatused tehtud selle jaoks, et üleminek juunioridest täiskasvanutesse oleks just natuke lihtsam. Aga loomulikult selle jaoks, et jõuda TOP saja sisse, pead sa ise olema tegija. Tegelikult pole vahet, millises edetabelis sa oled, millisel turniiril sa mängid. Kui sa tahad turniiril võita, siis pead ikkagi vähemalt viis mängu võitma. Suures plaanis väga suurt erinevust lõppenud hooajaga ei tule, aga kindlasti on muudatus ühest küljest emotsionaalne ja teisest küljest peavad mängijad nüüd turniirivalikuid tähelepanelikumalt jälgima hakkama ning kohanema olukorraga.”
Kas Eesti Tennise Liit taotleb mõne rahvusvahelise turniiri korraldamist ka järgmisel aastal vaatamata muudatustele süsteemis?
“Jah, kindlasti. Ma arvan, et turniirid on üks väga tähtis osa mängija arengust ja turniiride korraldamine kodus annab võimaluse mängijatele lihtsamini peale pääseda, teenida punkte ja sealt edasi oma täiskasvanud karjäär käima lükata.”