Esimest korda tänavusel Wimbledoni turniiril tuleb Eesti mängija väljakule pisut hilisemal kellaajal, kui Kaia Kanepi kohtub šveitslanna Belinda Benciciga 18. väljaku kolmandas mängus.
Alates kella 13st on enne Kanepi ja Bencici kohtumist samal platsil pidada üks meeste ja üks naiste mäng. Võib eeldada, et enne kella 17 Kaiat väljakule ei näe ja see teeb kindlasti rõõmu neile Eesti tennisesõpradele, kes muidu töö tõttu mängu jälgida ei saaks.
Bencic on alles 22-aastane, ent juba võib tema tänavust tõusu nimetada “teiseks tulemiseks”, sest 2016. aastal kuulus ta ligi poole aasta vältel maailma esikümnesse, kuhu šveitslanna on nüüd uuesti teel. Edule eelnes suurepärane juunioride karjäär, mis tipnes 2013. aasta suvel, kui Bencic võitis neli suurt noorteturniiri, nende seas Roland Garrosi ja Wimbledoni juunioride slämmi. Mõistagi tõusis ta sellega ka maailma noorte esireketiks. Muide, teel Wimbledoni noorteturniiri võidule alistas ta 3. ringis Anett Kontaveidi 6:4, 4:6, 6:2.
Üsna sujuvalt kulges ka Bencici üleminek täiskasvanute klassi, kui ta juba 17-aastaselt mängis US Openi (seekord ikka “päris”, mitte noorteturniiri!) veerandfinaalis. 2015. aastal, kui Bencic võinuks ikka veel noorte seas kaasa lüüa, võitis ta juba kaks WTA turniiri, neist teine, Toronto turniir kuulus Premier 5 klassi – nii kõrgetasemelist turniiri pole näiteks Kanepi kunagi võitnud, Kontaveit on pääsenud korra finaali. Imelik küll, aga järgmist WTA turniirivõitu pidi Bencic ootama 3,5 aastat, kuni ta saavutas sarnaste edu tänavu Dubais.
Mis siis juhtus vahepeal? Kuigi 2016. aasta algul jõudis Bencic maailma esikümnesse ja oli parimal hetkel 7. kohal, hakkas teda juba siis vaevama randmevigastus, mille tõttu ta jättis vahele nii Roland Garrosi kui ka Wimbledoni. Aasta lõpuks oli Bencic langenud 43. kohale ja siis otsustas ta võtta veel pikema pausi, et minna randmelõikusele. Tagasitulek algas 2017. aasta septembris esialgu osavõtuga nõrgema tasemega turniiridelt (ITF ja WTA Challengerid). Bencic võitis koguni kolm 125 000 USD auhinnafondiga Challengeri ja sellega naasis esisajasse.
Ometi võttis veel aega naasmine päris tipu lähistele. 2018. aastal jõudis Bencic 40. kohale, aga lõpetas aasta väljaspool TOP50 (54.). Tänavu algas uus ja seekord kiire tõus. Pool aastat pärast hooaja algust on Bencic juba 13. ja kuna tal aasta teisel poolel kuigi palju punkte (välja arvatud Luksemburgi turniiri finaalist 198) kaitsta pole, peaks olema ainult aja küsimus, millal šveitslanna jõuab taas esikümnesse.
Kuid enne tuleb tal ületada takistus nimega Kaia Kanepi. See tõke pole kindlasti Bencicile kerge, sest kõik teavad, et eestlanna 76. edetabelikoht on tingitud vaid sellest, et ta vigastusohu tõttu mängib vähe turniire, aga viimase paari aasta parimatel võistlustel on Kaia küll ja küll TOP20 mängijaid alistanud.
Kuna Martina Hingise ema Melanie Molitor on juhendanud ka Bencicit, siis võrreldakse kahe šveitslanna stiili ja leitakse neis sarnasusi. Mäletame, et Hingis ei olnud võimas, aga väga täpne ja tark mängija. Kuid Hingis ise on öelnud Bencici kohta, et “ta on minust füüsiliselt tugevam ja võib kasutada ka teisi relvi võitmiseks”. Bencic on väga ohtlik üleminekul kaitsest rünnakule ja kasutab suurepäraselt krossi, kuid samas mängib taktikaliselt taiplikult. Sellist vastast on raske alistada nii võimsuse kui ka visaduse abil, sest esimestele kontreerib Bencic hea kaitsega, aga teisi lõhub tagajoone ründelöökidega.
Pole ime, et kihlveokontorid seekord Kaiat soosikuks ei pea. Ennustusportaal Paf annab Kanepi võidukoefitsiendiks 4,10 ja Bencicile 1,24, see on protsentide keeles umbes šveitslanna ülekaal 75-25 või pisut rohkem. Eesti fännid kindlasti usuvad Kaiasse, aga tuleb nentida, et raskeks läheb. Kaia peaks tegema imet või siis lootma, et Bencic vajub pisut oma tänavuselt tasemelt allapoole. Seda on siiski viimase kolme-nelja kuu jooksul aeg-ajalt juhtunud ka, näiteks Miamis sai Bencic kohe avamängus lüüa Julia Putintsevalt, Luganos kaotas maailma 182. reketile Antonia Lottnerile ja äsja Eastbourne’i murul Jekaterina Aleksandrovale (52.).
