Pariisi olümpiamängude kolmandal päeval tekitas suurima ažiotaaži tennis, sest meeste üksikmängu teises ringis läksid vastamisi maailma kõigi aegade edukaimad (kui lugeda nii slämmiturniiri võite kui ka tiitleid üldiselt) mängijad Novak Djokovic (Serbia) ja Rafael Nadal (Hispaania).
Kuid peamiselt põhjustas huvi kahe mehe kohtumise fakt ise, mitte tulemus. Djokovic on Pariisis asetatud esimesena, Nadal aga paikneb maailma edetabelis 161. kohal ja sedagi vaid tänu finaalipääsule üle-eelmise nädala Bastadi ATP 250 turniiril, muidu võiks ta olla hoopis kolmandas sajas.
Mäng näitas pikka aega, et kihlveokontorite koefitsient 1,1 Djokovici võidule oli õige. Serblane mängib praegu võib-olla 90-95% oma täisvõimetest, sest 2024. aastal ta turniiri võitnud polegi, aga Nadal parimal juhul umbes poole jõuga. Pikki punkte, mida Nadal on Roland Garrosi väljakul aastaid armastanud, ei saanud ta täna endale üldse lubada, sest vastane liikus niivõrd palju paremini ja väsis ka märksa vähem.
Aga teises setis juhtus praeguses kontekstis uskumatu – seisult 1:6, 0:4 võitis Nadal neli geimi järjest, kaasa arvatud kaks murret, millest teine oli eriti dramaatiline. Seisul 4:3, 30:40 surus Djokovic Nadali juba nurka, aga ei löönud rabakut punktiks ning kontrarünnaku pealt teenis Nadal geimi ja viigistas mängu. Olnuks mõlema mehe tippaeg, võinuks sellest oodata pööret. Järgmises geimis päästis Nadal küll kolm murdepalli, aga eksis ise liiga palju ja Djokovic sai siiski võimaluse servida mängu võiduks seisul 5:4. Kuigi serblane tegi selles geimis kaks lihtviga, võitis ta mängu 6:1, 6:4.
Võib muidugi arvata, et isegi teise seti kaotamise korral olnuks Djokovici šansid võidule peaaegu sama suured nagu enne mängu. Selle üle võib vaielda, aga reaalset võidulootust Nadalil polnud, kuid vähemalt ta suutis umbes pooleks tunniks teha selle kohtumise põnevaks.
Statistiliselt võiks öelda, et Nadali jaoks oli isegi päris hea, et Djokovic ei teinud äralööke kaks korda rohkem ehk “ainult” 23:12. Kuid lihtvigade arv serblase poolt vaadatuna 17:20 tähendas palju, sest teha rohkem rünnates vähem vigu on muidugi Djokovicile hea näitaja.
Küsimus on nüüd selles, kas tegemist oli Djokovici ja Nadali viimase mänguga. Hispaanlase plaan on olnud lõpetada karjäär 2024. aastal, aga vähemalt esialgu soovis ta kõik tähtsamad turniirid nii-öelda hüvastijätutuurina kaasa teha. Sellepärast ei saa veel joont alla tõmmata, et kahe suure veidi enam kui 18 aastat kestnud kohtumiste ajalugu sai läbi seisul 31:29 Djokovici kasuks.
Kuid lõpetame loo siiski oletusega, et see oli viimane mäng ja võtame omavaheliste mängude statistika kokku. Huvitaval kombel pidasid mehed ka oma esimese mängu Roland Garrosis, aga tookord muiudgi slämmiturniiri käigus. See oli aastal 2006, kui Nadal oli sellises hoos, et võitis Pariisis neli korda järjest ja sai muidugi jagu ka tollal 19-aastasest Djokovicist, kes teravamasse tippu tollal veel ei kuulunud.
Esimesel kümnendil (aastad 2006-2009) mängisid mehed väga tihti – kokku 20 korda nelja hooajaga. Sealjuures 2007 ja 2009 jäidki nö rekordaastateks seitsme omavahelise mänguga. Järgmisel kümnendil mängiti kahel aastal veel kuus korda, aga seitsmeni enam ei jõutud. Nadal, kes 2008. aastal kerkis esmakordselt maailma esireketiks, jäi sel kümnendil ettearvatult peale 13:7.
Järgmisel kümnendil (2010-2019) olid mõlemad mehed (ning vahepeal ka Roger Federer või Andy Murray) kordamööda maailma esireketid. 34 mängu lõppes kokku 21:13 Djokovici kasuks. Käesoleval kümnendil (2020-2024) on seis viigis 3:3, kuid Nadali aitas kindlasti fakt, et kuuest mängust viis on peetud liivaväljakul ja neist omakorda neli Roland Garrosis, kus siis 2020 ja 2022 võitis Nadal, aga 2021 ja 2024 Djokovic.
Katete järgi on aga seis üsna ebavõrdne: Nadal juhib saviliivaväljakul 20:9 ja Djokovic kõvakattel 20:7. Nagu näeme, võiski kahe mehe duelli võrdsuse tagada just see fakt, et mõlemal kattel mängiti enam-vähem võrdne arv kohtumisi. Muruväljakutel on Djokovici ja Nadali seis 2:2, sealhulgas Wimbledonis 2:1 serblasele.
Slämmiturniiride kohtumistes jäi Nadal peale 11:7, aga siin ongi konks, et 18st mängust koguni 10 pidasid mehed Pariisis ja vaid 8 ülejäänud slämmidel. Kuna Pariisis (tänast olümpiatulemust selles arvestuses me ei loe) võitis Nadal 8:2, siis jäigi ta kokkuvõttes peale. Erinevates finaalides on aga Djokovic võitnud Nadali 15:13.
Lisame, et olümpial kohtusid mehed varem ühe korra – Nadal võitis Pekingi (2008) mängude poolfinaalis Djokovici 6:4, 1:6, 6:4 ja tuli hiljem ka kullale. Lisaks on hispaanlane 2016. aastal Rio de Janeiros võitnud kulla paarismängus. Djokovici kontol on aga vaid üks üksikmängu pronks 2008. aastast. Serblane osales pronksimängus ka aastatel 2012 ja 2021, aga kaotas mõlemal korral. Seega on tal nii-öelda “jama-kohti” lausa kaks.
