Carlos Alcaraz (Hispaania, 2) alistas Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste finaalis viis ja pool tundi kestnud mängus maailma esireketi Jannik Sinneri (Itaalia) 4:6, 6:7, 6:4, 7:6, 7:6 ja kaitses mullust võitu. Kokku teenis Alcaraz viienda slämmiturniiri tiitli.
Kuid see kuiv tekst ei anna kuidagi edasi seda, mis seal mängus tegelikult toimus. Numbritest on näha, et Alcaraz võitis 0:2 kaotusseisult, aga mängul oli varuks üllatusi ja ootamatuid pöördeid veel viienda seti lõpuni välja.
Alcaraz võitis kohtumise vastase kolmelt matšpallilt. Ja need olid järjest. Neljanda seti keskel leidis Sinner oma mängu taas üles ja võitis seisult 2:3 kuni seisuni 5:3, 40:0 16st punktist 15. Selline seeria ja siis kolm matšpalli. Loogika ütles, et üks ikka ära tuleb, kuigi servis vastane. Lähedal oli, sest Alcarazi ühest löögist lendas pall täpselt piirile, aga pigem ikkagi ei olnud Sinneril tol hetkel otsustavust. Ja nüüd juhtus nii, et Alcaraz võitis järgmisest 14st punktist 13. See sisaldas ka murret ja hispaanlane juhtis 6:5. Oma pallingu sai Sinner kätte, aga tie-break’i valitses vääramatult Alcaraz, kes võitis 7:3. Setid olidki tasa.
Mis juhtus enne? Esimeses kahes setis tegi Alcaraz liiga palju vigu. Eeskäsi on hispaanlasel siiski kardetavam kui Sinneril, aga ta ei suutnud algul oma relva maksma panna. Esimene sett oli numbritelt ka kõige vähem kvaliteetsem, sest äralöögid oli Alcarazi kasuk 8:7, aga lihtvead tema poolt vaadatuna 19:16. Kui esimeses setis tegid kaks meest kokku 35 lihtviga ja 15 äralööki, siis viiendas setis 25 lihtviga ja 40 äralööki! On ju kvaliteedi vahe!? Ja eriti kajastus see just Alcarazi mängus, tema pani statistiliselt rohkem juurde.
Eriti halb oli hispaanlase mäng kuni Sinneri eduseisuni 6:4, 4:1. Seejärel sai ta murde tagasi, aga kaotas tie-break’i. Esimene tähtis moment saabus kolmanda seti algul, kui Sinner läks kohe murdega ette. Järgmist geimi ta kuigi hästi ei mänginud ja Alcaraz murdis tagasi. Võib-olla oli siin koht, kus Sinner võinuks eest ära minna. Igatahes lõpuks tegi hispaanlane selles setis kolm murret Sinneri kahe vastu ja sai ühe seti tagasi.
Kuid neljandat setti alustas Sinner kohe paremini. Tal oli murdevõimalus ka viiendas geimis, aga ta murdis seitsmendas – samal perioodil, kui võitis 16st punktist 15. Ülejäänu on juba meil eelpool kirjas.
Otsustava seti algul ei saanud võidu mahamängimisest masendunud Sinner jalgu alla ja jäi murdega taha. Aga nüüd alles algas mängu parim osa. Sinner pani kõik välja ja ühe tilkpalliga oli tal ka tohutult õnne, kuid ta suutis viimasel hetkel ehk seisul 4:5 murda Alcarazi servi. Taas oli kõik viigis. Sinner võttis oma servi ära ja proovis lahendada mängu Alcarazi servigeimis.
Kohtumise geniaalseim hetk saabus seisul 5:6, 30:30, kui Sinner virutas sellise tõrje, mis oleks toonud punkti ükskõik millise tipptennisisti, aga mitte Alcarazi vastu. Ja lisaks lõi Alcaraz niisuguse kaitselöögi, kust pall maandus vastase väljaku ristnurgas. Initsiatiiv läks servijale tagasi ja Alcaraz võitis punkti. Pärast seda mängis hispaanlane nii fenomenaalselt, et selle kohta enam sõnu pole. Tie-break tulemusega 10:2 näitas ülekaalu, aga ometi jäi punktidega selles mängus 193:192 peale Sinner. Just tänu sellele, et kahes esimeses setis ja neljandas kuni kokkuvarisemiseni võitis ta geime kindlamalt kui vastane.
Äralöökidega jäi Alcaraz lõpuks peale 70:53 ja lihtvigu tegi ta rohkem (73 vs 64). Kahjuks pole Roland Garrosi statistikas eeskäe äralööke, aga paar geimi enne lõppu juhtis Alcaraz 40:25 ja sealt see äralöökide vahe ka tuli. Näiteks ässasid lõi Sinner rohkem, aga napilt – 8:7.
Emotsioonide pealt on raske öelda, kas see oli parim slämmifinaal üldse, aga me ei saa niikuinii erinevaid ajajärke võrrelda. Esmalt tuleb ikka meelde 1980. aasta Wimbledoni finaal Björn Borgi ja John McEnroe vahel, aga ka palju finaale Roger Federeri, Rafael Nadali ja Novak Djokovici esituses. Või mõned Pete Samprase ja Andre Agassi finaalid.
Kuigi Alcaraz on Sinneri vastu ees 8:4 ja võitnud viis viimast omavahelist mängu, ei tahaks kuidagi öelda, et selline fakt sai oluliseks. Sest sisuliselt oli Sinner selle mängu juba võitnud, aga ainult formaalselt mitte. Vaevalt, et selle otsustava hetke puhul eelmised mängud midagi tähendasid, sest Sinner läks ikkagi täna mängima igasuguse eelarvamuseta ja julgeks siiski öelda, et vääris võitu sama palju kui Alcaraz.
“Lihtsam oli mängida, kui praegu rääkida,” ütles Sinner autasustamisel. “Andsin täna endast parima. See oli suurepärane turniir, ehkki mul on praegu raske. Vaevalt ma täna kuigi hästi magada saan,”
