Maailma esireket Carlos Alcaraz (Hispaania) võitis Austraalia lahtiste meistrivõistluste finaalis kõigi aegade esireketi Novak Djokovici (Serbia, 4) 2:6, 6:2, 6:3, 7:5 ja saavutas vaid 22-aastasena karjääri slämmi.
Enne ülejäänud kolm slämmiturniiri kahel korral võitnud Alcaraz triumfeeris Austraalias esmakordselt. Profiajastul oli seni noorimana (24) karjääri slämmi välja mänginud tema kaasmaalane Rafael Nadal, kui võitis 2010. aastal US Openi. Kolm ülejäänud turniiri olid tal enne võidetud.
Kaugemale vaadates poleks ime, kui Alcaraz ründaks kunagi ka Djokovici kõigi aegade rekordit 24 slämmi, sest serblane jõudis oma seitsmenda võiduni (nagu Alcaraz täna) alles 27-aastaselt. Kui 38-aastane vanameister, kes on ka enim nädalaid olnud maailma esireket, võitnuks täna, olnuks see muidugi ka fenomenaalne rekord jõuda veerandsaja tiitlini.
Esimese seti põhjal võis ehk juba arvata, et Djokovic täidab unistuse, sest ta võitis selle veenvalt 6:2. Tal õnnestus hoida punkte lühematena ja suruda metoodiliselt nagu oma parimatel aegadel. Aga teises setis midagi muutus. Eelkõige see, et kui esimeses setis oli Djokovic teinud ainult 4, siis teises setis 11 lihtviga. Võiks öelda, et Alcarazi lubas mängu tagasi Djokovic ise, aga kui see juba oli juhtunud, polnud enam kerge hispaanlase hoogu pidurdada.
Kolmandas setis tekkis palju ägedaid punkte, mis panid rahva rõkkama. Näiteks üks punkt, kus Djokovic lõi palli ümber võrguposti (see on reeglitega lubatud) väljakule, aga Alcaraz sai palli kätte ja võitis punkti. Taolised punktid kütsid Alcarazi eriliselt üles ja energiat oli tal rohkem kui vastasel. Talle meeldib joosta, Djokovicile 38-aastaselt pigem mitte. Ja nagu kirjutas kunagi Brad Gilbert kuulsas tenniseraamatus Winning Ugly (Võita inetult) – ei tohi jooksutada mängijat, kes sellest ainult hoogu satub. Aga mida muud sai Djokovic teha, kui tal enam ei õnnestunud kiirelt punkte võita.
Vaidlused olid täna ka peaväljaku katuse sulgemise osas. Väljas oli tugev tuul ja ainult 14 kraadi sooja. Näiteks John McEnroe arvas, et mängu kvaliteedi nimel peaks mängima katuse all. Tegelikult katust liigutati, aga väike õhuava jäi, sest tegu oli ikkagi väliturniiriga. Ainult kuumuse reeglid sundisid kahel päeval katust peale tõmbama. Pärast teist setti läks Alcaraz kohtunikuga õiendama, et miks nüüd veel rohkem katust suleti, aga väidetavalt oli väljas ka pisut vihma tibutanud.
Kuigi eeldati, et sisetingimused on kasulikud Djokovicile (Alcaraz on karjääri 25st tiitlist vaid ühe võitnud siseturniiril, mullu Rotterdamis), ei olnud tal ikkagi kolmandas-neljandas setis suuri lootusi. Neljas sett oli tasavägine, aga Djokovici serv rohkem ohus. Seisul 5:6 servima asudes jäi mulje, et nüüd kadus ja Djokovici usk. Viimase geimi mängis ta tavalisest kehvemini ja Alcaraz võiski juubeldada.
Autasustamisel ütles Djokovic: “Praegu on küll Carlose hetk, aga tahan siiski öelda, et nii palju toetust ja armastust ei ole mulle siin kunagi varem osaks saanud. Olen ka selle üle õnnelik, et sain veelkorra osaleda finaalijärgsel tseremoonial. Mul on olnud suurepärane elu, tänan teid.” Kas see tähendas, et ta enam Austraaliasse ei naase, seda me veel ei tea. On ju üsna tõenäoline, et tänavune aasta jääb Djokovicile profitennises viimaseks.
Alcaraz võinuks ehk ka naljatamisi vabandust paluda, et ei lasknud Djokovicil 25. tiitlit saada, aga tundus, et hispaanlane oli nii siiras suure meistri kui tema eeskuju kiitmisel, et tal ei sobinudki nalja teha. Selge, et midagi erilist ta tseremoonial ei öelnud. Rohkem saame kindlasti teada tema pressikonverentsil.
Aga seeria sai ikkagi jätku – Alcaraz ja Jannik Sinner on nüüd võitnud 9 slämmiturniiri järjest. Senine kahe mehe pikim valitsemisaeg, kestis 2005. aasta Prantsusmaa lahtistest kuni 2007. aasta US Openi’ni, mil Nadal ja Roger Federer võitsid kahekesi 11 (3+8) slämmiturniiri järjest. Pärast seda sekkus juba Djokovic, hiljem ka Andy Murray ja Stan Wawrinka ning enam kuni 2024. aastani mingit kahe mehe hegemooniat ei olnud.
