fbpx
Close

Kristjan Tamm finaalis setti ei loovutanud ja kaitses tiitlit

Neljakordne meister Kristjan Tamm (vasakul) ja esmakordne finalist Sten Hiiesalu. / Foto: Igor Pissarev

Kristjan Tamm tuli neljandat korda Eesti meistriks ja ühtlasi kaitses mullust tiitlit, kui alistas pisut alla kahe tunni kestnud finaalis Sten Hiiesalu 6:4, 6:2, 6:3.

Päris kohtumise algul õnnestus ka Hiiesalul murre ja esimene sett kujunes Tammele raskemaks, aga hiljem ta oma servi enam ei kaotanud. Kuid kolmas sett oli siiski põnev ja Hiiesalul kahes geimis kasutada murdepallid. Ilmselt läks tal seisul 3:4 kaduma viimane võimalus, kui Tamm lõi murdepallil täpselt piirile ja pääses. Või siis oleks õigem öelda, et näitas meistri väärilist mängu. Viimase geimi murdis Tamm ise ja ta tegi kaks meisterlikku äralööki.

Tamm on varem (2022) finaalis kohtunud ka Mark Lajaliga või mullu Markus Mölderiga, mistõttu võis arvata, et tänavune turniir kujunes lihtsamaks. Tamm ise päris nii ei arvanud. “Ma ei ütleks, et see võit oli kõige lihtsam,” sõnas Tamm. “Võib-olla eelnevad mängud tulid kergemalt, aga finaal Steniga kindlasti mitte. Me teeme koos trenni ja tavaliselt on meil alati tasavägised mängud. Natuke võis otsustada, et mul oli rohkem kogemusi, temal ikkagi esimene finaal. Ta ei saanud ka murdepalle kätte. Enda mängu kohta ütleksin, et see oli üsna korralik esitus, servisin hästi, võib-olla tagajoonel polnud nii hea, aga rumalaid vigu ka ei teinud.”

Nüüd suundub Tamm taas ITF-i turniiridele ja neid on ta varem ka võitnud, aga tema viimane tiitel pärineb 2023. aasta jaanuarist. “Arvan, et vigastusest paranemise ja füüsilise vormi osas olen valmis ITF-i turniiridel hästi mängima, aga eks palju oleneb endast. Kartsin, et vigastus võib Eesti meistrivõistlustel minna hullemaks, aga püsis samana. Mängutasemes pole praegu küsimus, vaid selles, kuidas mul võistlustel konkreetselt seda realiseerida õnnestub,” rääkis Tamm.

Meeste üksikmängu medaliomanikud: vasakult Henry Ink, Sten Hiiesalu, Kristjan Ramm ja Denis Maijorov. / Foto: Igor Pissarev

Teist korda tulid naiste paarismängus Eesti meistriks Grete Gull ja Laura Rahnel, esimese tiitli 2023. aastal said nad veel noorteklassi mängijatena. Gullile oli tänane meistritiitel kolmas, sest ta on võitnud ka segapaarismängus koos Johannes Seemaniga 2022. aastal.

Aga värsked ITF-i turniiri võitjad olid finaalis üsna hädas. Esimese seti lõpp läks ära ja teise seti keskel juhtisid Valeria Gorlatš/Elisabeth Iila 7:6, 4:1. Kuid Gull/Rahnel polnud veel viimast sõna öelnud. Nende serv paranes ja võib-olla hakkasid vastased ka rohkem vigu tegema. Gull/Rahnel võitsid seitse geimi järjest, mis tähendas ka otsustavas setis 2:0 edu. Veel jõudsid Gorlatš/Iila seisuni 3:3, aga ette enam ei pääsenud. Gull/Rahnel võitsid 6:7, 6:4, 6:4.

Nagu Gull ja Rahnel juba esimese ringi mängu ajal rääkisid, ei tundnud nad liialt võidukohustust. “ITF-i turniiril olid vastased kõvemad ja seal ikka raskem,” ütles Gull. Rahnel lisas, et võib-olla just rahvusvaheline võit sundis teda eriliselt pingutama, et kodus võita. “Pigem ikka võidutahe, mitte -kohustus,” ütles Rahnel.

“Meie mäng töötas esimese seti algul hästi, aga siis hakkasid vastased rohkem meie liikumisi läbi nägema ja nad lõid palju kordi täpselt joonele, mis tekitas pisut frustratsiooni. Nad said indu juurde ja meie mäng hakkas lagunema,” põhjendas Rahnel kaotusseisu teise seti keskel. “Samas on kaotusseisus isegi julgem ja lihtsam mängida ja nii saime murrangu. Võit on ikka võit, pole tähtis, kuidas see tuli,” ütlesid mõlemad kullaneiud.

Naiste paarismängu võitjad Laura Rahnel (vasakul) ja Grete Gull. / Foto: Igor Pissarev

Segapaarismängu finaal oli sama põnev kui naiste paarismängu finaal ja raske oli isegi öelda, milles võitjate paremus seisnes, sest paarid olid üsna võrdsed. Aga üks pidi võitma ja rohkem kokku mänginud Denis Maijorov/Andrea Roots said 7:6, 3:6, 6:4 jagu Henry Ink’ist ja Nora Olivia Adamsonist. Ennelõunal aga olid aga Ink/Adamson eile pooleli jäänud mängus välja lülitanud tiitlikaitsjad Aleksandr Kvitši ja Valeria Gorlatši.

Ilm oli sel aastal keeruline, aga meistrivõistlused said õigel ajal läbi. Näiteks mullu läks vaja ka laupäeva, mis on tavapäraselt meistrivõistluste varupäev. Aga samas peeti sel aastal kahel päeval mänge siseväljakutel, mis on ikkagi hädavariant – vähemalt otsustavad mängud peetakse igal juhul välitingimustes saviliival.

scroll to top